Sõbrapäeval, 14. veebruaril 2022, jätkus Helsingi esimese astme kohtus nn piibliprotsess. Inimrühma vastase vaenu õhutamises süüdistatuna olid kohtu all parlamendiliige Päivi Räsänen (kristlikud demokraadid) ning tunnistuslikke luterlasi ühendava Misjonipiiskopkonna piiskop Juhana Pohjola. Räsäneni süüdistati homoseksuaalse käitumise ja kristliku inimesekäsituse vahelist konflikti kirjeldava pamfleti kirjutamises 2004. a, rahvusringhäälingu raadiosaates väidetavalt homoseksuaalse kalduvusega inimeste halvustamises ning Soome luterliku kiriku juhtkonnale avaliku küsimuse esitamises, kuidas sobib kokku kiriku õpetus ametlik toetusega Pride-sündmusele. Pohjolale pannakse süüks Räsäneni kirjutatud pamfleti avaldamist internetis. Kohtuprotsess algas 24. jaanuaril, kus toimus asja sisuline arutelu (vt ülevaadet siit).

Esimesel kohtupäeval 24. jaanuaril oli kohtumaja täis ajakirjanduse esindajaid. 14. veebruaril  oli Soome ajakirjanduse esindajad kohal vähem, kuid märgatavalt rohkem viibis kohal välismaiseid ajakirjanikke.

Esimesena pidas kokkuvõtva kõne riigiprokurör Anu Mantila.

Prokurör osutas oma kõnes rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide erinevatele uuringutele seksuaalvähemuste diskrimineerimise ja vihakõne vahelistest seostest. Samuti osutas ta Euroopa Inimõiguste Kohtu ning Soome kõrgeima astme kohtu erinevatele lahenditele.

Nagu prokurör märkis, tohivad süüdistatavad mõelda ja uskuda mida iganes. Kui aga «neid arusaamu ei saa väljendada ilma diskrimineerimiseta, siis tasuks jätta end väljendamata.» Samuti märkis ta: «Homoseksuaalide sildistamine patusteks on halvustav, antagu väljendile kuitahes usuline sisu. … Usuline kõne peab kohanduma seaduse ja mittediskrimineerimise nõudega.»

Piiskop Pohjola võttis tema öeldu hiljem kokku järgnevalt: «Prokuröri kandev idee tundub olevat, et Piiblit ei tohi isikliku arusaamana avalikult õpetada ning usuvabadus ei anna õigust öelda välja taolist õpetust, mida peetakse mõne vähemusrühma jaoks diskrimineerivaks. Prokuröri arusaama kohaselt ei tohi piibellikku õpetust abielust, seksuaalsusest, patust ja armust avalikult kuulutada. See on rünnak usuvabaduse vastu.»

Erinevalt protsessi avapäevast pööras prokurör otsest tähelepanu süüdistuse aluseks olevale materjalile, tsiteerides Räsäneni pamfletist ridamisi konkreetseid kohti, millega põhistas oma süüdistust.

Räsäneni tvitterisäutsu puhul, milles ta esitas kirikujuhtidele küsimuse, kuidas sobib kiriku õpetus kokku avaliku toetusega Pride-sündmusele, viitas prokurör, et lisaks homoseksuaalidele halvustab Räsänen ka kirikujuhte, kes keelduvad diskrimineerimisest.

Kaitse poolelt esinesid kummagi süüdistatava advokaadid Matti Sankamo ja Jyrki Anttinen. Nende sõnavõttudes vaidlustati kõik süüdistused ning kritiseeriti prokuröri, et ta protsessi esimesel päeval keskendus üldistele seisukohtadele ning piibliteoloogiale ning oma süüdistust põhjendas alles lõppsõnavõtus. See halvendas märgatavalt kaitsjate võimalusi süüdistustele vastata.

Sankamo märkis, et prokurör on seaduse tõlgendamisel kasutanud keelatud võtteid, kasutades järelduste tegemisel analoogiat (nt homoseksuaalide ja tumedanahaliste kõrvutamine). Ühtlasi märkis ta, et tõlgendatavaks tekstiks on karistusseadustik, mitte võrdõiguslikkuse seadus.

Pamfleti puhul tõi Sankamo esile, et see avaldati 2004. a, kui Soomes oli arutusel homoseksuaalsete paaride partnerlusseadus ning Räsänenilt kui kristlasest poliitikult paluti koguduseliikmete jaoks seisukohavõtu koostamist. Pamflett oli algselt suunatud väikese hulgale lugejatele. Alles pärast seda, kui riigiprokuratuur avaldas 2019. a Räsäneni kaasuse kohta pressiteate, milles sisaldusid otsesed valeväited pamfletis öeldu kohta, laskis Räsänen pamfletti trükkida suurema tiraažiga, et kõik huvilised saaksid kontrollida prokuratuuri väiteid. Samuti on pamflett käsitletav osana poliitilisest debatist, mille sõnavabaduse piiramisse peab suhtuma väga ettevaatlikult. Pamfleti kohta lisas Sankamo, et süüdistusaktis on ekslikult omistatud Räsänenile väited, et homoseksuaalsest tuleb vabaneda ning et homoseksuaalsusega on lahutamatult seotud teatud moraalsed omadused või et see kalduvus oleks juba iseenesest hukkamõistetav või et homoseksuaalid on inimestena vähemväärtuslikud. «Juba sellest lähtudes tuleks süüdistuse see punkt tervikuna tagasi lükata,» märkis advokaat.

Tvitteripostituse kohta märkis advokaat, et prokurör on süüdistusaktis tsiteerinud Moosese raamatut ning korraldanud Räsänenile ristküsitluse tema piiblitõlgenduse kohta. Osutades Räsäneni kohtueelsetele ülekuulamistele tema piiblitõlgenduse küsimuses, viitas advokaat sellele kui õpikunäitele, kuidas prokurör on vastandunud Euroopa Inimõiguste kohtu praktikale.

Kuivõrd tvitteripostitus puudutas aastal 2019 toimunud Pride-sündmust, milles osales 100 000 inimest ning mis kutsus üles ühiskondlikule muutusele, peab taoline sündmus olema valmis taluma ka karmi kriitikat. «Ühiskondliku arutelu tervise huvides on see, et üks pool ei peaks pidevalt valima sõnu, et mitte sattuda kohtujärje ette,» ütles advokaat.

Raadiosaate puhul tõi advokaat esile, et Räsänenile ei olnud eelnevalt selle teemat teatatud ning aastaajast tulenevalt eeldas ta, et teemaks on Jeesus ja jõulud. Alles saate keskel esitas saatejuht humoorikas võtmes mõned hüpoteetilised mõtted homoseksuaalsuse kohta. Nii küsimusele homoseksuaalsuse kalduvuse võimalikust pärilikkusest kui paralleeli kohta alkoholismiga vastas Räsänen selgesõnaliselt eitavalt. «Kui mitu korda peab eitama, et prokurör sellest aru saaks,» küsis advokaat. Küll aga tõmbas Räsänen saates paralleeli enda ja homoseksuaalide vahele, märkides, et kõik inimesed on patused.

Esile tuli ka suur erinevus arusaamast selle kohta, kas inimese identiteet on lahutatav tema tegudest. Prokuröri väidetele, et tegusid ja identiteeti ei saa teineteisest lahutada, vastasid kaitsjad, et taoline eristus on olemuslik osa kristlikust inimkäsitusest ning õpetustest pattude lepitamise ja pääste kohta.

Kaitsjate kõnedes tuli esile ka asjaolu, et prokurör on oma süüdistusaktis omistanud Räsänenile väiteid, mida tema pamfletist, raadiosaatest ja tvitterisäutsust ei leia. Advokaadi sõnul on taoline teguviis kohtus väga haruldane. Ka mitmete kaudsete süüdistuse väidete puhul esineb suur erinevus tõendusmaterjalist leitavaga.

Pohjola advokaat Jyrki Anttinen tõi esile, et esimest korda tema õiguspraktika ajaloos näeb ta, et süüdistus on esitatud põhiseaduse alusel. Põhiseaduses on märgitud, et diskrimineerimine on karistatav, aga täpsem regulatsioon on jäetud karistusseadustikku. Seetõttu ei saa põhiseadusest lähtuvalt laiendada karistusseadustiku tõlgendust. Ühtlasi osutas ta, et karistusseadustiku säte, mis puudutab viha õhutamist on suunatud otseselt tegude vastu, mis õhutavad solvavat või ähvardavat diskrimineerimist. Samuti osutas ta, et Räsäneni pamfleti avaldamine internetis, milles Pohjolat süüdistatakse, toimus juba aastaid enne seda, kui jõustus vihaõhutamise keeld. Kuivõrd Räsäneni tekst oli vaid üks osa pikemast üllitiste sarjast, ei saanud Pohjola olla teadlik, et üks osa sarjast võib olla seadusega vastuolus.

Advokaat Jyrki Anttinen võttis protsessi arutelud kokku järgnevalt: «Selles kohtuprotsessis vastandub Soome seadus mitte süüdistatavate halvustavate väidetega, mida need põhjendavad Piibliga, vaid vastandumine toimub hoopis prokuröri tõlgendusega, mida see süüdistatavate tekstide põhjal on teinud. Prokuröri ideoloogilis-teoloogiline kallutatus takistab mõistmast seda, kuidas süüdistatavad nii pamfletis kui kohtuistungil kinnitavad iga inimese väärikust, öeldes selgelt lahti homoseksuaale halvustavatest väljendustest. Oma tõlgendustega püüab prokurör vaigistada ning kriminaliseerida nii süüdistatavatele kui kogu kristlaskonnale omast üldlevinud seksuaaleetilist arusaama. Prokuröri arusaam on vastuolus nii Soome seaduse kui Piibli sõnaga.»

Prokurör nõuab, et Päivi Räsäneni karistataks 120 päevamäära, Juhana Pohjolat 60 päevamäära ning Räsäneni teksti avaldanud Luther Säätiöt (juriidiline isik) 10 000 euro suuruse trahviga.

Kohus teatab oma otsuse 30. märtsil.

Ülevaate koostamisel on kasutatud Misjonipiiskopkonna, Iltalehti ja Yle materjale.