25. juuni on Augsburgi usutunnistuse esitamise päev (aastal 2030 möödub sellest 500 aastat). Evangeelne-luterlik kirik käsitab end Jeesus Kristuse poolt asutatud ja apostlikul õpetusel rajaneva kõikide aegade tõelise katoolse kirikuna. Arthur C. Piepkorn:

«Kirikuid, mis määratlevad end luterlikuna, on õigem nimetada Augsburgi usutunnistuse kirikuteks. Sest luterlus ei tähenda Martin Lutheri õpetuste, veel vähem tema juhuslike ja mitteametlike ütluste aktsepteerimist autoriteetse või siduvana.

See tähendab pigem selle aktsepteerimist, mida Luther ise tunnistas siduva ja autoriteetsena –  see on nimelt Jumala sõna, nagu see on vastu võetud prohvetite ja apostlite pühades kirjutistes, ning Jumala sõna kinnitus, mida tunnistatakse usutunnistuses, mille esitasid 25. juunil 1530 Augsburgis seitse kuurvürsti ja vürsti ning vabade keiserlike linnade Nürnbergi ja Reutlingeni raad Saksa rahva Püha Rooma keisririigi keisri ja seisuste ees.

Augsburgi usutunnistuse ja sellega seotud luterliku kiriku usutunnistuskirjade autorid pidasid end kõikide sajandite katoliku kiriku pärijateks. Ja see asjaolu määrab, kuidas need kirikud, mis kannavad usupuhastaja nime, suhtuvad reformatsiooni, mis samuti kannab tema nime.

Augsburgis kuulutasid vürstid ja linnad, kes olid seda reformatsiooni kogenud: «Meil ei ole ei õpetuse ega usutalituste osas heaks kiidetud mitte ühtki asja, mis oleks vastuolus pühakirja või katoolse kristliku kirikuga. Sest on ju päevselge ja kõigile teada, et me oleme suutnud ülima hoolikuse ja Jumala abiga vältida olukorda, et mõni uus ja jumalatu õpetus meie kirikutesse tungiks ja võidule pääseks.»»