Õigeusukirik ja katoliku kirik olid kord üks Kirik. Kirikulõhe nende vahel tekkis aastal 1054. Millised on peamised erinevused kahe traditsiooni vahel?
Esiteks. Katoliku kirik peab kõigi kristlaste ülemkarjaseks, Kristuse vikaariks maa peal ja igasuguse kirikliku võimu allikaks Rooma paavsti. Õigeusukirikus ei ole ühtainust kõrgeimat piiskoppi. Iga autokefaalne, s.o iseseisev kirik valitseb end oma piiskoppide kogu kaudu, mille peaks on esikarjane – patriarh, metropoliit või peapiiskop. Kõigi kohalike kirikute esikarjased – aga neid on praegu viisteist – on üksteisega võrdsed, mitte ükski neist ei allu teisele.
Teiseks. Katoliku kirikus on õpetus paavsti ilmeksimatusest, kui ta oma kateedrilt väljendab kiriku õpetust. Mistahes teoloogiline või dogmaatiline otsus jõustub üksnes paavsti kinnitusega. Õigeusukirikus ei ole eksimatu autoriteediga inimest, lõplikud otsused teoloogilistes küsimustes langetatakse piiskoppide sinoditel. Neid otsuseid ei pea mitte kellegi poolt ainuisikuliselt kinnitatama.
Kolmandaks. Katoliiklased usuvad, et Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast. Sellest lähtudes täiendasid nad usutunnistust (nn filioque – lad k «ja Pojast»). Õigeusklikud usuvad, et Püha Vaim lähtub Isast, tuginedes Jeesuse sõnadele Johannese evangeeliumis: «Tõe Vaim, kes lähtub Isast» (Jh 15:26).
Neljandaks. Katoliiklased usuvad, et lisaks taevale ja põrgule eksisteerib puhastustuli – ajutine vaheseisund taevaõndsuse ja piinade vahel, kus puhastatakse patuseid. Õigeusklikud ei usu puhastustule olemasolusse, tunnistades vaid kahesugust surmajärgset seisundit vastavalt Jeesus Kristuse sõnadele: «Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu» (Mt 25:46).
Viiendaks. Katoliku kirikus tunnistatakse Neitsi Maarja pärispatuta saamise dogmat. Vastavalt sellele dogmale on õndsaim Neitsi «tänu erilistele armudele, väljavalimisele kõikvõimsa Jumala poolt ja Jeesuse Kristuse, kogu inimsoo Lunastaja teenetele oma eostumise esimesest hetkest jäänud vabaks igasugusest pärispatu plekist.» Õigeusukirik ei tunnista seda dogmat, kuigi usub, et Jumalasünnitaja valiti Jumala poolt välja, et temast saaks Issanda ema, ja nimetab teda kõige pühamaks, kõige puhtamaks ja kõige enam õnnistatuks.
Kuuendaks. Katoliiklik traditsioon peab oikumeenilisteks kirikukogudeks neid, mis kutsuti kokku 4. sajandist kuni 20. sajandini ja mida on kokku kakskümmend üks. Õigeusu traditsioon tunnistab ainult seitset oikumeenilist kirikukogu, mis toimusid 4.–8. sajandini.
Seitsmendaks. Katoliku kirikus ja õigeusukirikus on kasutusel erinev kalender. Peamised kirikupühad on samad, aga need ei lange samale ajale. Ülestõusmispüha tähistatakse mõnikord samal ajal, mõnikord erineval ajal.
Kaheksandaks. Katoliku kiriku ladina riituses ei või mitte ainult piiskopid, vaid ka preestrid abielluda. Õigeusukirikus võib preester olla kas abielus või munk.
Üheksandaks. Katoliku kiriku ladina riituses on üldiselt levinud komme jagada ilmikutele armulauda ühel kujul – ainult Kristuse Ihu. Õigeusukirikus saavad ilmikud osa nii Kristuse Ihust kui Verest.
Kümnendaks. Ladina riituses kasutatakse armulaual hapnemata leiba, õigeusukirikus hapendatud leiba.
Üheteistkümnendaks. Ladina riituse katoliiklased teevad ristimärki viie sõrmega ja vasakult paremale. Õigeusklikud teevad ristimärki kolme sõrmega ja paremalt vasakule, vanausulised – kahe sõrmega.
Kaheteistkümnendaks. Katoliku traditsiooni kohaselt äsja ristitud väikelapsi ei salvita [konfirmeerita] ega jagata neile armulauda. Lapsi lubatakse armulauale reeglina alates seitsmendast eluaastast, konfirmeeritakse neid aga veelgi hiljem. Õigeusukirikus talitatakse salvimise sakramenti koos ristimisega ja kõik ristitud lapsed lubatakse armulauale.
Neist kaheteistkümnest erinevusest puudutavad esimesed kuus usutunnistust, viimased kuus on rituaalse iseloomuga.
Videost tõlkinud Veiko Vihuri.
Volokolamski metropoliit Illarion (Alfejev) on Vene Õigeusu Kiriku välissuhete osakonna juht
