- Läänemetsa väide, et kiriku igasugune poliitiline tegevus on lubamatu, tuleb ära klaarida.
- Usklik valija ega Riigikogu saadik ei saa oma südametunnistust lahti haakida usutunnistusest.
- Kirik on ristiinimeste kodanikuühiskonna organisatsioon, mida kristlik-demokraatlik Isamaa erakond kaasab poliitikasse alati kui vaja.
Möödunud kuul ütles siseminister Lauri Läänemets (Postimees 30.01.23): «Kiriku igasugune poliitiline tegevus Eestis on lubamatu, kirik ja poliitika peavad olema teineteisest lahus. Kui see toimub, siis see tuleb viivitamatult lõpetada.»
Kuigi Läänemetsa sõnum oli mõeldud metropoliit Eugenile, kes kavandas palvetada koos Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kremlimeelsete liitlastega, jäi see sõnum Eesti kristlaskonda kummitama. Kas tõepoolest ei tohigi kirikuinimesed Eesti elu puudutavates küsimustes kaasa rääkida?
Eesti Kirikute Nõukogu president ja EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas 20. veebruaril EELK veebiväravas e-Kirik: «Minister selgitas küll omavahelises sõnumivestluses, et kõnealune kommentaar puudutas ainult Moskva patriarhaati esindava kiriku tegevust, mitte teisi Eestis tegutsevaid kirikuid, ent avalikkuses jäi see korrigeerimata.»
Tegelikult tuleb avalikkuse ees ära klaarida, et kirikul ja kristlastel on võimalik vastavalt oma südametunnistusele Eesti elu puudutavates küsimustes võimalik kaasa rääkida samamoodi, nagu kõikidel teistel kodanikel ja kodanike ühendustel. Poliitika on protsess, mille käigus pannakse paika riigielu puudutavad reeglid. Kui usklik inimene käib valimas, siis ta juba osaleb poliitilises protsessis. Usklik inimene ei saa südametunnistuse järgi valides heita kõrvale oma usulisi tõekspidamisi ega väärtuseid.
Sama loogika kehtib ka rahvalt mandaadi saanud Riigikogu liikmete osas. Vaba mandaadi põhimõte tähendab seda, et Riigikogu liiget ei saa sundida tegema otsuseid oma südametunnistuse vastu. Usklikul Riigikogu liikmel on võimatu südametunnistusega tehtud otsuseid kuidagi lahti haakida oma usutunnistusest. Peapiiskop Viilma jõudis samale järeldusele oma «Ristiinimese valimislabürindi» tekstis, vastandudes Parempoolsete visioonile, et Eesti on üksnes ja ainult ilmalik riik.
Keegi ei saa keelata riigielu kujundamises osalemast ka kirikul kui kodanikuühiskonna organisatsioonil. Pluralistlikus demokraatlikus ühiskonnas kuulatakse ära kõikide huvigruppide seisukohad, kellel on mõne poliitika osas kujundatud oma arvamus. On igati loogiline, et ristirahva huve esindavad kirikud, kelle häält ei tohi jätta neid puudutavates poliitilistes küsimustes kuulamata, täpselt nagu ei saa kuulamata jätta teiste huvigruppide hääli.
Kuigi need põhimõtted on iseenesest mõistetavad nii Eesti kristlastele kui ka Isamaa erakonnale, tuleb vahel neid avalikkuse ees korrata. Isamaa on kristlik-demokraatlik konservatiivne erakond ja need väärtused on kirjutatud meie erakonna põhialustesse. Aga kuna teised erakonnad samu väärtusi ei kanna, võib neile tulla üllatusena, et kirikut ega kristlasi ei saa ega tohi riigi elu kujundamisest vägisi eemal hoida.
Kristlik-demokraatlikust traditsioonist kantud põhimõtted on jõudnud ka meie valimisprogrammi, kus pöörame väga palju tähelepanu väärtusküsimustele. Isamaa jaoks on kesksel kohal pereväärtused ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Et kirikul on Eesti kultuuriloos oluline osa, tähendab see loomulikult ka Eesti kristliku pärandi säilimise eest hoolitsemist. Meie ei taha hoida kirikut riigielust eemal, vaid võtame poliitikutena kiriku esindajad alati avasüli vastu, et vahetada ideid, kuidas koos Eesti elu paremaks teha.
Riina Solman on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 18. juulist 2022. Ta kuulub Isamaa Erakonda
