Isa Thomas Hopko (1930–2015) tegi oma elutöö New Yorki Püha Vladimiri õigeusu teoloogilise seminari õppejõu ja rektorina

Piibli juhiseid pühade kirjade lugemisest

Vanas Testamendis

Mõtisklust Piibli lugemisest võime alustada Piibli endaga. Vanas Testamendis on arvukalt kohti, kus räägitakse, kuidas Jumala rahvast kutsuti üles vajutama Seaduse sõnad oma südamesse ja hinge, hoidma neid jätkuvalt silma ees, kirjutama need seintele ja uksepiitadele ning hoolikalt õpetama oma lastele (vrd 5Ms 11:18). Vanast Testamendist rääkides tuleb kindlasti nimetada psalme, milles ülistatakse Issanda käske. Need rõhutavad ka Jumala päästetegude meelespidamise olulisust Vana Testamendi jumalarahva vaimulikus elus. Eriti psalm 119 on liigutav ja kaunis «Seaduse ülistus».

«Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda. Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. Anna mulle arusaamist panna tähele su Seadust ja seda pidada kõigest südamest! Seadus su huultelt on mulle kallim kui tuhanded kulda ja hõbedat. Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm. Tänu olgu sulle, Issand! Õpeta mulle oma määrusi!»

Uues Testamendis

Uut Testamenti uurides võime saada mingi ettekujutuse pühade kirjade tähendusest Kristuse ja esimeste kristlaste elus ning ennekõike sellest, kuidas Jeesus ise suhtus pühadesse kirjadesse. Issand tundis kirju ja tsiteeris neid. Ta õpetas kirju ja ütles, et need räägivad Temast enesest. Pärast ülestõusmist selgitas Ta kirju oma jüngritele ja avas nende meeled neid mõistma, et nad teaksid, et kõik mida Moosese Seaduses, Prohvetites ja Psalmides on Temast kirjutatud, peab täide minema (Lk 24:27,44–45).

Jeesuse jüngrid tundsid pühi kirju hästi ning jutlustasid neist lähtudes. Piiblis on mitmeid väga mõjusaid näited sellest, kuidas apostlid õpetasid kirjadele tuginevalt, et Jeesus on Kristus. Sellega seoses meenub mulle lihtne aga kaalukas jutustus Filippusest ja Etioopia kojaülemast (Ap 8:26–40). Piibli lugemist ja selle üle mõtisklemist käsitledes on hea seda kirjakohta meeles pidada.

Apostel Pauluse kirjades tänatakse Timoteost selle eest, et ta armastas siiralt pühi kirju ja tundis neid hästi (2Tm 3:15). Sajandeid on Piibli olulisust kirikus ja kristlase elus põhjendades ja edendades viidatud just sellele Pauluse kirjakohale. Seepärast on kohane see ka siin esitada:

«Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud, ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.» (2Tm 3:14–17)

Piibli lugemine isade kirikus

Kristliku kiriku algusest peale on pühade kirjade lugemine kuulunud olemuslikult kristlaste ellu. Hiljem valis kirik need kirjad, millest pandi kokku Uus Testament ning liitis need Vana testamendi kirjadega. Nõnda sündis Piibel, mida me praegu teame. Me võime ajaloost näha, kuidas kristlased on Piiblit – Vana ja Uut Testamenti – kasutanud nii õpetuse ja jumalateenistuste allikana kui ka isiklikult Jumalaga osadusse kasvamiseks.

Piibel – tee osadusse Jumalaga

Kirik on alati pidanud Piibli lugemist üheks viisiks Jumalaga osaduse leidmisel. Kristlaste arusaama järgi on Piibel Jumala elav sõna, mis võib inimest puhastada ning juhtida ta osadusse Isaga. Lisaks sellele on nad uskunud, et Püha Vaim, kes on inspireerinud Piibli kirjutajaid, on seesama Vaim, kelle Kristus on Isa juurest läkitanud, et Ta elaks usklikes ning et nad suudaksid kirju mõista ning oleksid võimelised nende õpetusi oma elus teostama. Kristlaste kindel veendumus Püha Vaimu ligiolust ning sellest, et Püha Vaim õpetab neile kõik ning tuletab meelde kõik, mida Jeesus on neile öelnud, ning juhatab neid kogu tõesse (Jh 14:26; 16:13), pani neid kirju armastama. Ustav ja täiuslik armastus ajab välja kogu kartuse selle ees, et Piiblit lugedes võiks usklik isiklike kujutelmade tõttu sattuda eksiteele ja hukatusse. Püha Vaimu ligiolu kogeti iii kirikus kui üksikutes kristlastes. Selle kaudu oli Kristus nende seas ning ühendas nad Jumal Isaga. Kolmainu Jumala elav kogemine kirikus oli see, mille kaudu Piibel kõnetas kristlasi, kinnitas neid, juhatas neid usuteel ning innustas tegudele.

Iga kristlane tundis hästi Piiblit

Tuleb siiski meeles pidada, et vanasti oskasid lugeda vaid vähesed inimesed ning toona polnud ka meie ajale sarnast trükitehnikat. Seega võttis enamus usklikest Piibli sõna vastu kuulates, mitte lugedes. Sellest hoolimata saame olla päris kindlad, et enne trükikodade ajastut elanud kristlased olid Piibli pühadest kirjadest sügavalt puudutatud ja innustatud. Nad kuulasid Piibli tekste ja oskasid neid peast. See ei puuduta mitte ainult piiskoppe ja munki, kellele Piiblit tundmine oli kohustus. On ju teada, et paljud varakristliku aja piiskopid teadsid Piiblit peast ning munkadel tuli enne mungaks pühitsemist pähe õppida kogu Psalmide raamat. Aga rõhutatagu siinkohal, et ka päris tavaline kristlane, kiriku lihtliige tundis Piibli kirju. Piibli tundmist eeldati kõikidelt kiriku liikmetelt. Ajalooürikud tunnistavad, millist õpetust anti katekumeenidele ehk täiskasvanud ristimisõpilastele. Enne kui nad võeti kiriku liikmeks, pidid nad mitme aasta jooksul tutvuma Piibliga, nii Vana kui Uue Testamendiga. Üks tänapäeva õigeusu teoloog on märkinud, et vanasti tundsid katekumeenid Piiblit paremini ja olid sellele rohkem pühendunud kui tänapäevased ristimisõpilased ning isegi vaimuliku kutsumuseks valmistujad!

Naasen nüüd selle juurde, et isiklik piiblilugemine aitab kasvada osadusse Jumalaga. Püha Johannes Chrysostomos kirjutas 4. sajandi lõpul sellest nõnda:

«Teie, kes elate maailmas (s.t ei ole vaimulikud või mungad) ning kellel on naine ja lapsed, kuulake, kuidas püha apostel Paulus kutsub teid täiesti erilisel viisil lugema Piiblit. Ta ütleb: «Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas.» (Kl 3:16) Piibli lugemisse ei tohi suhtuda kergelt või hoolimatult, vaid seda tuleb lugeda väga pühendunult. Kuulge mu palvet: pangu igaüks teist tähele enda eluviisi kristlasena ja soetagu endale häid raamatuid hinge tervendamiseks. Kui teil pole võimalik soetada mingeid muid raamatuid, siis hankige endale vähemalt Uus Testament – epistlid, apostlite teod ja evangeeliumid – enda alaliseks õpetajaks. Kui sind tabab mure, süvene pühadesse kirjadesse ja otsi nendest otsekui arstikapist leevendust oma vaevale, on siis asi lähedase inimese lahkumises või mõnes õnnetuses. Või pigem: ära pelgalt süvene pühadesse kirjadesse, vaid tee need enda omaks, pea neid alati meeles, sest Piibli mittetundmine on kõige kurja algus.» (IX homiilia: kirjast koloslastele)

Piibli lugemine Vene kirikus

Vene õigeusklik kaldub sageli ütlema, et eraviisiline Piibli lugemine ei kuulu tema kiriku traditsiooni. Ta võib küll nõustuda sellega, et taoline praktika oli omal kohal möödunud aegadel, näiteks püha Johannes Kuldsuu ajal, aga ta võib üsna kahtlev, kas Pühal Venemaal seda vaja oleks. Kui me aga vaatame Vene kiriku ajalugu, selle suurimate pühakute ja usklike elu, on lihtne märgata, et Piiblil oli vene rahva vagaduses keskne roll: seda loeti ja selle üle mõtiskleti.

Vene õigeusk sai alguse Kiievist. Just vene vaimsusele oli omane terviklik piibellikkus. Teoloog G. P. Fedotov on märkinud: «Varase vene vaimsuse olulisim tunnus on evangeeliumi vahetu mõju vene pühade inimeste mõttemaailmale. Kahtlemata edendas kirikuslaavi keele kasutamine Piiblis ja jumalateenistustel vene vaimsuse omapära.» Sama teadlane on öelnud ka, et piibellik «evangeelne realism» oli vanakiievi-vene kristluse suurim vaimulik innustaja.

Radoneži vaga Sergi (+ 1392)

Vaadates keskaegset Venemaad näeme, et Venemaa kõige populaarsemaks pühakuks ning «Venemaa ehitajaks» peetav vaga Sergi Radonežist tahtis oma usuteed alustades kirglikult lugeda Piiblit. Epifanios kirjutab pühaku eluloos, kuidas Sergi palus lapsena Jumalalt suure igatsusega ühtainust asja: «Issand, lase mul mõista pühi kirju. Õpeta mind, Issand, valgusta mu mõistust ja juhi minu arusaamist.» On tähendusrikas, kuidas ühe püha vanakesega kohtudes, palus Sergi:

«Minu hing tahab ennekõike õppida tundma pühi kirju. Mind pandi õppima lugemist ja kirjutamist, aga nüüd olen ma kurb, kuna püüan õppida, aga siiski ei õpi. Aga teie, püha isa, paluge Jumalat minu pärast, et ma õpiksin kirju tundma.»

Vanake palvetas ja ütles: «Sina hakkad mõistma pühi kirju.»

Venemaa keskaegne vaimsus oli enamasti pidev mõtisklemine Piibli üle ja sellest elamine. Kirjade tundmine oli tarkuse algus ja ots. Püha Nil Sorski (+ 1508) kirjutas neile, kellel ei ole usuasjades oma õpetajat: «Lootke Piibli peale ja kuulake, mida Issand räägib. Uurige kirju ja te leiate neist igavese elu.»

Püha Tihhon Zadonskist (+ 1783)

Pühast Zadonski Tihhonist teame, et ta oskas peast nii Vana kui Uut Testamenti ning millest iganes ta ka ei rääkinud, oli tal alati tavaks tsiteerida tunnistusi pühast Piiblist. Üks Tihhoni eluloo kirjutaja ütleb: «Püha Piiblit armastas ta väga. Ta luges alatasa Vana Testamenti (peamiselt psalme ja prohveteid, kelle seast Jesaja oli tema lemmikprohvet), ning öösel luges ta kas üksi või oma teenija abiga Uut Testamenti.» Püha Tihhon kavatses Novgorodi piiskopile teha isegi ettepaneku tõlkida Piibel kirikuslaavi keelest vene keelde, et rahvas saaks Piibli sõnumit paremini mõista.

Saarovi vaga Serafim (+ 1833)

Eelmisest sajandist on säilinud ka võibolla et ühe suurima vene pühaku Saarovi Serafimi tunnistus Piibli imelisest tähendusest kristlase elus. Püha Serafim elas terve oma elu Piibli maailmas. Ta kandis alati evangeeliumiraamatut endal kotiga kaelas. Üksinduses elades, kui püha Serafimi elu oli ainult üks suur palve, pühade kirjade lugemine ja ihulik töö, andis ta oma ümbruskonna kohtadele piibellikud nimed: oja nimetas ta Kidroniks, jõge Jordaniks, mäge Taaboriks jne. Tema vaimulikku ellu kuulus kõigi nelja evangeeliumi algusest lõpuni läbi lugemine igal nädalal.

Vanake

Eelmise sajandi Venemaal oli veel üks, väliselt olemuselt püha Serafimi sarnane usuvõitleja, tundmatu vanake. Vanake, kelle isik jääbki igavesti mõistatuseks, oli lombakas ilmik, kelle naine ja lapsed olid surnud. Ta püüdles kristlasena kasvamise poole ning õppida lakkamatut palvet. Meie teema seisukohalt pakub meile huvi eelkõige tema suhe Piibliga.

Athose mäelt leiti 19. sajandil vanakese elust rääkiv käsikiri, mis kannab pealkirja «Vanakese jutustused». Vanakesel oli Piibel alati kotiga kaasas. Ta luges iga päev lisaks Piiblile ka Filokaliat, mis koosneb kiriku pühade õpetajate kirjutisest vaimuliku elu kohta. Need kaks olidki kogu tema lugemisvara. Vanakese jutustustes räägitakse sageli Piibli lugemisest ja sellest, milline tähendus oli sellel täiesti tavaliste vene usklike igapäevases elus. Kirjutisest saame näha, kuidas juba 19. sajandil paljude Vene õigeusklike lugemisoskus ja pürgimus pühadusele teostusid eelkõige Jumala sõna lugemises.

Püha õiglane Johannes Kroonlinnast (+ 1908)

Ma ei kirjeldaks õigesti Piibli lugemist vene usklike elus, kui ma käesolevas lühikeses kirjutises 20. sajandini jõudes jätaksin rääkimata pühast preestrist ja «kogu Venemaa karjasest» isa Kroonlinna Johannesest. Isa Johannes, kelle elu oli väga piibellik, rääkis oma aja tavalistele inimestele Piibli lugemisest:

«Kui loed ilmalikke ajakirju ja ajalehti ning saad neist endale mingit kasu kui kodanik, kristlane ja oma perekonna liige, siis peaksid üha sagedamini lugema evangeeliumi ning pühade isade kirjutisi. Sest see on patt, kui kristlane loeb ilmalikke kirjutisi, aga ei loe Jumala inspireeritud kirjutisi.»

«Kas tänapäeval on veel mõnda kodu, kus loetaks Psalmide raamatut, mis istutab inimese hinge vankumatu usu Jumalasse, kindla usalduse Jumala vastu õnnetuste, haiguste ja leina puhul ning süütab temas palava armastuse Jumala vastu? Miks kristlased siis ei loe Jumala inspireeritud psalme, mis olid meie esiisade lemmiklugemisvara, mitte üksnes rahva, vaid ka aadelkonna ja suurvürstide lemmiklugemine? Tänapäeval ei loe inimesed enam psalme ning sellepärast paljud ei usu ega looda Jumala peale ega suuda armastada Jumalat ega ligimest. Sellepärast on nad uskmatud ja lootuseta, nad vihkavad teisi inimesi, neil ei ole tuliseid palveid ega meelte puhtust, ei meeleparanduse ega vagaduse vaimu ega ka õigust, rahu ja rõõmu Pühas Vaimus.»

Piibli vaga lugemise püha traditsioon siirdus õigeusklikult Venemaalt Ameerika kirikusse. Siiski on kurb, nagu isa Johannes oma kirjutises ütles, et Piibli vaga lugemine paistab praegu olevat täiesti kadumas. Toon ühe näite. Üsna hiljuti maeti ühes Ohio kirikus kaks väga vana inimest, kes olid kogu oma elu elanud väga lähedases suhtes Piibli, Jumala sõnaga. Üks neist oli mees, kes alates 21. eluaastast oli igal ööl lugenud läbi kogu Psalmide raamatu, niikaua kuni ta oma kõrge vanuse tõttu ei suutnud seda enam teha. Teine oli naine, kes ei õppinudki kunagi lugema, aga kes mäletas pikki piiblilõike peast: tema mees – nõnda see naine rääkis –, oskas lugeda ning suure paastu ajal istusid nad pärast iga õhtusööki koos ja mees luges talle häälega ette evangeeliume ja psalme. On väga kurb näha, et taoline vagaduselu tundub õigeusu kirikust kadumas olevat.

Suhtumine Piibli lugemisse

Kartus Piibli lugemise ees

Nimetasin juba eespool, et paljud tänapäeva õigeusklikud tunduvad kartvat Piiblit ning parema meelega ei võta seda isegi kätte. Nagu juba enne püüdsin näidata, on taoline hoiak väär ning õigeusu kiriku vaimsusele võõras. See on patt Jumala, meie Isa vastu: Ta on ennast meile ilmutanud ning andnud Piibli meile rahu leidmiseks ja lohutuseks. Taoline hoiak on patt Kristuse, meie Issanda, Lunastaja ja Venna vastu, kellest Piibel tervikuna räägib ning kelle pärast on Piibel ka kirjutatud. See on patt Püha Vaimu, meie Trööstija ja Tõe Vaimu vastu, kes inspireeris Piibli kirjutajaid ning kes elab meie seas ning valgustab ja juhatab meid kirikus Piiblit õigest mõistma. Piibli kartmine ja soovimatus seda lugeda on tõesti patt igasuguse usu ja usalduse vastu, mis meil Jumala vastu on. See on patt Piibli enda vastu, kuna me ei usalda seda täielikult, ehkki selles selgelt öeldakse, et kogu Piibel on sündinud Jumala inspireerituna päästeks usu kaudu Kristusesse Jeesusesse, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole (vrd 2Tm 3:15–17). Ja viimaks: Piiblis kahtlemine on patt kogu õigeusu traditsiooni vastu, kõigi tuntud ja tundmatute pühakute vastu, kes on saanud pühaks Piibli lugemise kaudu ning kes kutsuvad meid Piiblis oleva Jumala sõna elava kohtumise kaudu osadusse Jumalaga.

Lühidalt: Piibli lugemise kartmine, selle vajalikkuse eitamine ja uskliku inimese südamele toodava tõelise rõõmu ja innustuse eitamine on risti vastupidine kogu kristlikule vaimulikule kogemusele, selle tagasilükkamine. See on vastandumine kirikule, pühakutele ning kõigeväelisele Jumalale – Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule.

Vastuvõtlik vaim on vältimatult vajalik

Paljud inimesed võtavad Piibli kätte vaimulikult kibestununa. Nad otsivad sellest raskeid kohti, arvavad sellest leidvat vastuolusid, arusaamatut ajalugu ja nähtuste ebateaduslikke seletusi. Nad eeldavad, et Piibli lugemine tekitab neis lootusetut segadust ning on juba ette selle sõnumi suhtes umbusklikud. Kui nad ei usu, siis ei otsi nad usku ka Piiblist. Kui neil aga on mingisugune usk, siis ei püüa nad sellele kindlaks jääda. Kui keegi Piiblisse nõnda suhtub ning selle kätte võtab, siis loomulikult ta saabki sealt seda, mida ta ootab. Nad veenduvad selles, et nende kartused või ootused olidki õigustatud. Taolistel puhkudel – ja neid on palju – ei ole siiski viga Piiblis, vaid lugeja meelelaadis, sest see toobki endaga just selle tagajärje, mida oodati.

Taolise olukorra vältimiseks on vältimatu võtta Piibel kätte õige meelsusega. Tegelikult on õigel vaimsel hoiakul ning meelelaadil väga suur mõju kõigil elualadel ning ükskõik millise probleemi lahendamisel. Pole kahtlust, et hoiak, millega suhtume mingisse probleemi, mõjutab seda, millise lahenduseni jõuame. Küsimus, mille mingis olukorras esitame, määrab ära, millise vastuse me sellele leiame.

Vildaka vaatenurga ning vale hoiaku, negatiivse eelarvamusega või mõttetult esitatud küsimuse tagajärjeks võib olla see, et me ei leiagi positiivset lahendust, ükskõik millise probleemi või eluvaldkonnaga meil tegemist on.

Õige hoiak

Milline siis on õige hoiak ning kuidas me peaksime Piibli kätte võtma, et meie kohtumine oleks viljakas ja annaks positiivseid tulemusi? Loetlen vaid mõned seda teemat käsitlevad kohad kiriku traditsioonist.

1. Enne, kui teeme Piibliga lähemat tutvust, tuleb meil aru saada, mis Piibel on ja mida see ei ole. Väga lihtsalt öeldes on Piibel erinevate kirjutiste kogumik: selle kirjutajad olid vana ja uue lepingu Jumala rahva liikmed. See on valminud inspireerituna Püha Vaimu poolt. Pühast Vaimust inspireerituna on kirik valinud ja kogunud selle kirjutised. Seesama Püha Vaim inspireerib ka usklikku, Piiblisse positiivselt suhtuvat lugejat mõistma seda, mida ta loeb ning toidab teda vaimulikult.

Piiblis on erinevaid kirjutisi: seadusi, ajalugu, palveid, prohveteeringuid, sümboolseid kirjutisi jne. Tänapäeva ajaloo- ja loodusteaduse kõrgetasemeliste ja matemaatiliselt täpsete definitsioonide valguses tundub suur osa Piiblist ebaajaloolisena ja ebateaduslikuna. Õnneks on inimesed hakanud siiski aimama, et ajalooline ja «teaduslik» tõde ei ole ainuke võimalik tõde ega tee tühiseks seda, mis on inimesele oluline kogu tema maise elu jooksul.

Piibel väljendab tõde sellest, mis on Jumala tahtmine Tema loodu jaoks, millised on Tema plaanid inimeste ja kogu maailma jaoks. See räägib tõde Jumala päästvast ilmumisest Jeesuses Kristuses, Tema ainsas Pojas. Piibli sõnum keskendub Jeesusele Kristusele. Piibli kõik osad oma erinevate väljendusviisidega tunnistavad Kristusest ning neid tuleb mõista suhtes Kristusesse. Sellepärast tuleb meil Piiblit lugedes olla neist asjust teadlik. Seda teades ei saa me langeda kiusatusse mõelda, et Piibel on «taevast kukkunud raamat», milles iga mingil moel «tõde» kirjeldav sõna on tõsi ja kus iga osa vaimulik ja jumalik tähendus on samasugune. Piibel on sama palju inimeste looming, kui see on jumaliku inspiratsiooni looming. See kehtib täielikult ka selle kohta, mida Piibel kuulutab maailmale. Piibel ei ole naiivselt realistlik ajalooteaduse tõendusmaterjal ega ka arheoloogia, bioloogia, paleontoloogia või mõne muu loodusteaduse õpik. Piibel on erilisel viisil usuline raamat selles mõttes, et selle mõte ja eesmärk on kuulutada, mis on Jumala eesmärk Tema loodu, inimeste ja kogu nähtava maailma jaoks. Piibel on Jumala kirjutatud ilmutus, mille ülesanne on juhatada inimesed jumalikku tõesse.

2. Kui me nõustume eelmises punktis öelduga, võime minna edasi, et mõista – Piibli koostamine on seotud kiriku jätkuva ajaloo ja kogemusega. See on Jumala rahva raamat, millel lahus selle rahva elust ei ole mõttekat kasutust. See on läbi ajastute kestnud elu, mida me nimetame pühaks Traditsiooniks, see on Jumala Vaimu kestvast ligiolust inspireeritud ja juhitud kristlik elu. Sellepärast tuleb Piiblit lugeda ning püüda mõista ja hinnata ühenduses kogu kiriku elu ja kogemusega. Raamatust endast ei piisa, seda ei saa lugeda lahus kiriku osadusest.

Praktikas tähendab see, et Piibli lugemine peab olema laiema ning mitmekülgsema vaimuliku tegelikkuse üks, aga samas olemuslik ja asendamatu osa. See peab olema selle täiusliku ja tervikliku kristliku elu osa, mis algab ristimisest ja mürriga võidmisest ning väljendub mitmel eri viisil ning mis kasvab kiriku euharistia (armulaua) pühitsemise ümber. Teisisõnu, Piibel eeldab meilt osavõtmist jumalateenistustest ja kiriku sakramentaalsest osadusest, isiklikku palvetamist, alalist patukahetsust, vaimulikku võitlust ning kristlikku teenimist ja eneseohverdamist.

3. Oleme sedastanud, et Piibli lugemine on vaid üks osa kristliku elu tervikust. Sellele lisandub eeldus, et Piiblit käsitletakse alati tervikliku kristliku vooruse kaudu. Apostel Pauluse kolme suurima vooruse eeskujul võime öelda, et Piiblit tuleb lugeda usus, lootuses ja armastuses. Meil tuleb uskuda, et Issand tuleb meie juurde ning väljendab ennast Piiblis. Meil tuleb loota, et Ta ei tee meid nõutuks ega jäta meid ka oma ettekujutuste meelevalda. Meil peab olema täiuslikku armastust, mis ajab välja kartuse, ei otsi omakasu, tahab tunda tõde kes alandliku avatuse ja puhtusega suhtub kõigesse, mis on tõene ja hea ning võib meid juhtida Jumala tõelisse nägemisse.

See, kuidas me isiklikult suhtume Piiblisse ning mille pärast me hakkame seda lugema, määrab ära, mida me Piiblist leiame, mida me selles näeme ja kuuleme. Taas nimetan Kristuse sõnade olulisust. Ta püüab oma küsimustega osutada tõsiasjale, et meie vastus Tema ligiolule ja tegudele sõltub meie endi vabast tahtest. Sest kui me seisame Tema ees ja tunnistame Talle oma pettumusi ja ükskõiksust, kuuleme Tema kurbi sõnu: «Kas te ikka veel ei mõista ega saa aru? Kas teie süda on ikka veel kõva? Silmad teil on, aga te ei näe, ja kõrvad teil on, aga te ei kuule. Ja kas teil ei ole meeles?» (Mk 8:17–18)

Abiks Piibli lugejale

Liigume nüüd kõige praktilisemale tasandile ning vaatame mõnda Piibli lugemist puudutavat nõuannet, mis põhinevad kiriku kogemusel. Need juhised leiame pühade isade kirjutistest.

1. Regulaarselt Piiblit lugedes ära jäta hooletusse kristliku elu teisi külgi. Võta sageli osa jumalateenistustest ja eriti jumalikust liturgiast. Käi võimalikult tihti pühal armulaual. Palveta ja loe lisaks Piiblile ka teisi häid raamatuid. Eelkõige püüa jätkuvalt oma igapäevases elus täita võimalikult hästi Kristuse käske! Armasta oma ligimest, ole kaastundlik ja sõbralik, ära mõista kohut, ära võrdle teisi endaga, ära räägi teisi taga. Kiriku isad õpetavad, et inimene, kes võtab Piibli ja loeb seda, ilma et tahaks siiralt ja tõsise meelega püüda Piibli juhiseid tõeks elada, ei jää mitte pelgalt ilma võimalikust kasust, vaid võib oma hingele ja vaimule teha suurt kahju.

2. Alusta Piibli lugemist alati neist kohtadest, mida sa kõige paremini mõistad. Praktikas tähendab see, et peaksid Piibli lugemist alustama evangeeliumidest, apostlite tegudest ja Johannese esimesest kirjast Uues Testamendis koos Vana Testamendi Psalmide, Õpetussõnade ja prohvet Jesaja raamatuga. Kui oled neist lugedes aru saanud, asu Esimese Moosese raamatu, Teise Moosese Raamatu ja Uue Testamendi kirjade juurde.

Enamasti võib Uut ja Vana Testamenti lugeda paralleelselt. Psalmid võib hõlpsasti liita igapäevaste palvetega ja tegelikult neid tulekski just nõnda kasutada. Prohvet Jesaja raamatut võib lugeda koos Matteuse või Johannese evangeeliumiga. Lugedes neid Vana ja Uue Testamendi raamatuid kõrvuti, võib märgata, et need on nii oma keelelt, väljenditelt kui teemadelt üsna sarnased.

Mitte kunagi ei soovitata lugemist alustada Piibli algusest, liikudes lehekülg lehekülje järel lõpu poole. Pole kuigi mõistlik alustada Ilmutuse raamatust, prohvet Hesekieli raamatust või mõnest veel mõistukõnelisemast lõpuaegu kirjeldavast raamatust. Nende kirjade juurde võiks asuda siis, kui Piibli lihtsamate ja selgemate osadega ollakse põhjalikult tuttav.

3. Piiblit lugedes on väga oluline meeles pidada, et «Uus Testament on peidetuna ja piltlikult olemas Vanas Testamendis ning kuulutab ja peegeldab Vana Testamenti». Sellesse püha Augustinuse ütlusesse on haaratud mõlemat testamenti käsitlev kiriku traditsioon.

Praktikas tähendab see, et meil tuleks lugeda Vana Testamenti Uue Testamendi rahvana, kes on osa saanud Kristusest ja Pühast Vaimust. Uue Testamendi kirjutisi lugedes peaksime pidama meeles, et Vana Testamendi sündmused ja sõnad valmistavad ja kirjeldavad ette Uue Testamendi sõnu ja sündmusi. Me peaksime lugema mõlemat Piibli osa ka sellepärast, et neil on side meie endi kogemustega tänapäeva kirikus.

Praktiliseks näiteks taolisest lugemisest võime võtta «ohver» mõiste. Me loeme Vanast Testamendist Aabrahamist, kes kavatses ohverdada Iisaki, Melkisedeki leiva- ja veiniohvrist, vanade patriarhide ohvritest, paljudest erinevatest ohvritest, mida preestrid Jeruusalemma templis toimetasid, ning paasatalle ohverdamisest. Need kõik on Kristuse, Jumala Poja, ristil teostatud täiusliku eneseohverduse eelkujud ja sümbolid. Siis me seostame sellega kõik, Vana Testamendi ettevalmistuse ja Uue Testamendi lõpuleviimise, oma ohvrikogemuse kirikus: jumaliku liturgia ohvri ja paljud teised vaimulikud ohvrid, mida meil kristlastena tuleb iga päev Jumalale tuua.

Taolisi selgelt õigeusu kiriku arusaama kohaseid kokkupuutepunkte on rohkelt. Iisraellaste sõjad on maised eelkujud Kristuse viimsele vaimulikule võitlusele. See võitlus on ka meie võitlus patu, kannatuste ja surmaga.

Iisraellaste põgenemine Egiptusest ja nende kõrberännak on Jeruusalemmas Kristuse teostatud vaimuliku exoduse, väljarändamise eelkuju. See on Tema poolt kõigile inimestele antud ajalooline eelkuju selle maailma orjusest, kurjast ja surmast vabanemisest. See on rännak Jumala tõotatud maale, uude taevasesse Jeruusalemma.

Loomisloo ja veeuputuse vesi, Punase mere vesi ja kaljust voolanud vesi ning Jordani jõe vesi seotakse alati Kristuse ristimise veega ja meie ristimisega kirikus.

Taolisi näiteid on väga palju. Vana Testamendi prohveteeringud, palved, isikud ja sündmused saavad oma täitumise Uues Testamendis ning teostuvad Kristuses ja Tema kirikus. Selleks, et loetavat vaimulikult õigesti mõista, tuleb Piibli lugejatel otsida Vana ja Uue Testamendi vahelist seost. See on vajalik, et Piiblit vaimulikult õigesti mõista ning kohaldada seda õigel viisil nii enda ellu kui ka ühisesse ellu kirikus ja maailmas.

4. Väga oluline on lugeda Piiblit aeglaselt ja vähehaaval. Nii nagu palvetamise puhul, on ka Piibli lugemisel kasulikum lugeda pisut korraga, aga regulaarselt. Seepärast on palju parem lugeda iga päev vaid lühike piiblilõik, kasvõi mõned salmid mõne minuti jooksul, kui lugeda ühel päeval palju ja siis jätta mitu päeva vahele. Üldiselt võib öelda, et iga vaimuliku tegevuse kuldreegliks peaks olema regulaarsus ja mõõdukus.

Kõige paremini aitab seda reeglit teostada kirikukalender, millesse on märgitud igapäevaseks lugemiseks ettenähtud kohad. Loe need tekstid iga päev samal ajal, näiteks koos oma igapäevaste palvetega. Nõnda oleme jätkuvalt ühenduses Jumala sõnaga, mis on meie vaimuliku kasvamise jaoks vältimatu.

5. On väga hea, kui me Piiblit lugedes saame selleks preestri või mõne teise vaimulikes asjades koolitatud inimese juhatust. Piibli lugemisel saab ta olla meile abiks ning vastata lugemise ajal kerkinud küsimustele. Üldreegel on paluda juhatust siis, kui tekib probleeme – ning neid tuleb kindlasti ette –, aga kõige olulisem on pidada sel puhul meeles, et me ei teeks loetu põhjal rutakaid otsuseid või ekslikke järeldusi. Kui kogenud juhendajat ei ole või isegi, kui ta on olemas, on Piiblit lugedes hea, kui sa saad kasutada mõnda piiblikommentaari ehk selgitavat teost, millest saab otsida selgitusi ebaselgete kohtade jaoks. Taolisi kommentaare on olemas palju, osa neist üldised, aga ka kiriku pühakute kirjutatuid. Mõnedes uuemates Piiblites juba sisaldub väga õpetlikke ja teksti selgitavaid märkusi ja kommentaare.

6. Lugedes Piiblit oma vaimulikuks kasuks ei peaks me sellega taotlema isiklikke huve. Me ei tohiks lugedes koguda endale laskemoona, millega mõnda väidet kaitsta ning me ei peaks noppima sealt kohti oma eelarvamuste toetuseks. Ka selle puhul kehtib üldine põhimõte: meie motiivid – ka Piiblit lugedes – peavad olema puhtad ning nendega ei tohiks kaasneda mingeid tagamõtteid. Olgu meie ainsaks motiiviks tarkuse leidmine, Jumala tõe tundmine ja püüd jõuda Tema täielikku osadusse.

7. Me peaksime Piiblit lugema tõsiselt palvetades. Me ei tohiks kunagi unustada, et Piiblit lugedes oleme ühenduses Jumalaga ning see ühendus võib meile olla kas «süüdistuseks ja kohtumõistmiseks» või «pattude andeksandmiseks ja igaveseks eluks». Seepärast peaksime avama Piibli kartuse ja armastusega, alandlikult tunnistades oma vääritust. Meil tuleks püüda kõrvaldada endast igasugune roojasus, selleks et Jumal saaks kõneleda meiega südame sügavuses.

8. Lõpetuseks: Me teame, et meil tuleb väsimatult, üha uuesti ja uuesti pingutada, et oma ülesanne lõpule viia. Kui ihulik töö eeldab meilt väga palju jõupingutust ja asjade üle mõtlemine palju vaeva, siis kui palju nõudlikum on veel südame töö ja vaimu võitlus! Kui meil tuleb loodu, meie meeltele avaneva maailma, mõistmiseks tohutult pingutada, siis kui palju enam tuleb meil näha vaeva, kui püüame taibata Piiblis ilmutatud Sõna läbi olevaks saanud vaimulikku maailma ja jumalikku tegelikkust!

Kui pühitseja Saarovi Serafimilt küsiti, mis on vaimulikus võitluses kaotajaks jäänul puudu, vastas ta kohe: «Vaid üks: kindel otsustavus.» Sama küsimust käsitlenud õnnis venelane Feofan Erak (+ 1894) avaldas meile vaimuliku elu muutumatu seaduse: «Mitte ühelgi vaimuliku elu astmel ei saavuta sa midagi oma jõuga, kuid ometigi ei anna Jumal sulle mitte midagi, kui sa kogu oma jõuga tööd ei tee. See on muutumatu seadus.»

Milline võrratu raamat on Piibel!

Ülevaate lõpetuseks lisan epiloogina vene kirjanik Fjodor Dostojevski erakordselt kauni tunnistuse Piibli vägevusest. Dostojevski oli imeline ja kirglik inimene, kes üllatavalt hästi tundis inimhinge. Ta tõusis inimvaimu sügavusest ja tunnistas, et Kristus on kannatava maailma ainus tõde ja lootus.

Piiblist räägib Dostojevski oma raamatutes palju, pidades seda kauniks ja mõjusaks raamatuks. Arvatavasti ei ülista ta Piiblit kusagil mujal nõnda lootusrikkalt ja rõõmsa optimismiga, kui kirjeldades staarets Zosima elu oma teoses «Vennad Karamazovid». Lõpetan oma kirjutise staarets Zosima sõnadega:

«Oma lapsepõlvekodu mälestuste hulka arvan ka mälestused piiblilugudest, mida lapsena suure innuga oma vanemate kodus kuulsin. Mul oli toona raamat, piiblilugu, selles oli kauneid pilte ning sellest raamatust õppisin ma ka lugema. Aga juba enne, kui ma õppisin lugema, mäletan, kuidas esimene mingi ärkamine läbistas mu hinge. Ema viis mind kannatusnädala esmaspäeval Issanda templisse päeva jumalateenistusele. Päev oli kirgas ning nüüd seda meenutades näeksin seda otsekui uuesti, kuidas püha suits tõuseb suitsutusastjast ning kerkib vaikselt üles, aga ülevalt kupli kitsast aknast valguvad kirikusse meie peale jumalikud kiired. Mina liigutatult vaatan seda ja siis võtsin ma esimest korda elus oma hinge vastu Jumala sõna seemne. Siis ma äkki taipasin midagi sellest, mida Issanda templis loetakse.

Hea Looja, milline raamat see on ning millised õpetused selles on! Milline võrratu raamat on Püha Piibel, milline ime ja milline vägi on inimestele sellega antud! Otsekui voolitud kujuna on selles maailm ja inimene ja inimese iseloomujooned ning kõike on nimetatud nimepidi. Ja kui palju lahendusi ja väljauuritud saladusi.

Sõbrad ja õpetajad, olen sageli kuulnud, kuidas Jumala preestrid kaebavad, et nad ei saa enam rahvale Piiblit seleteda, kuna neil on nii väike palk. Aga on neil ju nädalas kasvõi üks tund aega ka Jumalat meeles pidada.

Kogugu nad kord nädalas enda juurde õhtujutuks kasvõi lapsi. Ava neile see raamat ja hakka lugema ilma targutamata ja hooplemata, ilma uhkuseta, vaid hoopis soojalt ja alandlikult, ja rõõmusta ise sellest, et loed neile ja et nad kuulavad ja mõistavad, armasta ise neid sõnu. Ära muretse, küll nad aru saavad, õigeusklik süda mõistab kõike. Üksnes rõõmust ma räägin seda, andke mulle andeks mu pisarad, sest ma armastan seda raamatut! Ja Jumala preester, ka tema nutku, ja ta näeb, et kuulajate südamed värisevad talle vastuseks. Rahvas läheb hukka ilma Jumala sõnata, sest ta hing januneb Sõna ja kõige kauni järele.»

* * *

«Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin.» (Jesaja 55:10–11)

Kristlaseks kasvamine

Mõista Jumala armastust

• Jumal armastab kogu maailma, Jh 3:16
• Jeesus annab sulle üliküllusliku elu, Jh 10:10
• Kristus on Jumala täiuslik ilmutus, Hb 1:1–3
• Kristus on nähtamatu Jumala kuju, Kl 1:15
• Kristus on kogu elu võti, Kl 2:3

Tunnista patu probleemi

• Kõik on pattu teinud, Rm 3:23
• Patu palk on surm, Rm 6.23

Jumal lahendas patu probleemi

• Jumal armastas meid, kui olime alles patused, Rm 5:8
• Kristus suri meie pattude eest, Rm 5:6–10
• Kristus tuli meid päästma, 1Tm 1:15; Tt 3:4–7
• Kristus – ainuke pääsetee, 1Tm 2:5; Jh 14:6–7
• Kristus tõusis surnuist, Rm 4:25; 2Kr 5:19–21
• Ilma Kristuseta me sureme oma pattudes, Jh 8:24

Saa aru oma pingutuste ebapiisavusest

• Me oleme abitud, Rm 5:6
• Me ei suuda täita Seadust, Gl 2:16

Mõista, mida Kristus kingib neile, kes Temasse usuvad

• Tema annab uue elu, 2Kr 5:17
• Tema annab meile igavese elu, 1Jh 5:11–12; Jh 5:24
• Tema valgustab su teerada, Jh 8:12
• Tema on Hea Karjane, Jh 10:14
• Tema rahuldab meie nälja, Jh 6:35
• Tema on Tõde, Jh 14:6; Jh 8:32
• Tema teeb meid vabaks, Jh 8:36; Gl 5:1
• Tema annab meile võidu surma üle, Jh 11:25–26
• Tema annab rahu, Jh 14:27
• Tema on meiega igavesti, Mt 28:20
• Tema annab lootuse, Rm 15:4
• Tema näitab suunda, Jh 15:16

Mida eeldab kristlasena kasvamine

• Meil tuleb maha salata ja jätta oma elu, Lk 9:23–25
• Meil tuleb kanda oma risti, Lk 9:23
• Meil tuleb vabal tahtel järgida Kristust, Mt 19:16–22
• Meil tuleb vajaduse olla valmis loobuma oma sõpradest ja perekonnast, Mt 10:34–39; Lk 14:25–33
• Meil tuleb seada Jumala kuningriik oma elus esimesele kohale, Mt 6:33

Võta Kristus oma ellu

• Kristuse vastuvõtmine tähendab uuestisündimist, Jh 3:3
• Usu Kristusesse, Rm 3:21–26
• Ole Kristuse tunnistaja, Rm 10:9–10
• Võta Kristus vastu ja usu Temasse, Jh 1:12, Jh 3:16
• Kutsu Teda oma ellu, Ilm 3:20
• Palu Teda isiklikult enda Päästjaks, Rm 10:13; Ap 16:31

Kuidas saada kindlus

Kindluse alus

• Jumal peab oma tõotusi, 1Kr 1:8–9; Hb 10:22–24; 2Ts 3:3; 1Jh 5:14–15
• Jeesus palub Isa kanda meie eest hoolt, Jh 17:9–26
• Püha Vaim juhib meid, Rm 5:1–5; 1Jh 2:27; 1Jh 3:24; Tt 3:4–7
• Jumal on meid valinud, 2Ts 2:13–17; Jh 15:16
• Me oleme koos Kristusega, 2Tm 1:13–14; 2Kr 1:19–22
• Jeesus on igavene, Hb 7:23–25

Usu kindlatesse tõotustesse

• Miski ei saa meid lahutada Jumalast, Rm 8:35–39; Hb 13:5–6
• Meie päralt on julgustus ja lootus, Hb 6:18–19

Uuri usaldusväärsuse tõendusi

• Lõppematu rõõm, Jh 16:21–22
• Tema käskude täitmine, 1Jh 3:19–24; 1Jh 5:2
• Püha Vaim elab meis, Rm 8:14–17; Ef 1:13–14; Ef 4:30; 2Kr 5:5; 1Jh 4:13
• Me oleme Jumala lapsed, Gl 4:6–7; 1Jh 5:1–3
• Sisemine rahu, Jh 14:27
• Vägi igas olukorras, Fl 4:12–13; 1Pt 1:3–9

Astu julgelt vastu tulevikule

• Kristus tõusis hauast, 1Kr 15:20–23
• Me oleme taeva kodanikud, Fl 3:20–21

Kuidas lugeda ja uurida Piiblit

• Mõista Piibli eesmärki, Jh 20:30–31
• Usu Jumala sõna elustavasse väesse, Hb 4:12
• Pööra Piibli lugemisele eriliselt tähelepanu, 1Tm 4:13
• Otsi Piiblist tarkust, 2Tm 3:14–15
• Usu, et Piibel on Jumala poolt inspireeritud, 2Tm 3:16–17
• Uuri Piiblit iga päev, Ap 17:11
• Loe Piiblit, kui satud kiusatusse, Lk 4:1–13

Kuidas palvetada

Palveta, kui

• tunned vajadust palvetada, Ef 6:18–20; Fl 4:6
• sul tuleb teha oluline otsus, Fl 4:6–7; Lk 6:12–13
• oled üksi, Mk 1:35; Lk 5:16
• oled koos sõpradega, Mt 18:19–20

Õige palve juurde kuulub

• usk, Jk 5:13–15; Jh 15:7; Jh 16:23–24; Hb 10:19–25
• sõltuvus Püha Vaimu väest, Jd 20–21
• alandlikkus, Lk 18:9–14
• Jeesuse nimi, Jh 14:12–14
• ootamine, Mt 7:7–11; Mt 21:18–22
• andestamine, Mk 11:24–26

Palveta

• andeksandmise pärast, Mt 6:12–13
• tarkuse saamise pärast, Jk 1:5–8
• jõudu jääda kindlaks kiusatustes, Mt 6:13
• armastuses kasvamise pärast, Fl 1:9–11

Oota palvevastuseid

• Saad vastuse, 1Jh 5:14–15
• Saad abi, Mt 15:21–28; Mt 17:19–21

Järgi Jeesuse õpetusi

• Jeesus palvetab, Jh 17:1–26
• Jeesus õpetab palvetama, Mt 6:5–15

Kuidas kasvada usus

• Oodatavad omadused, 2Pt 1:3–9
• Õnnistus, Mt 5:3–12
• Vabadus, Gl 2:19–20
• Abi teistele, Ap 14:21–23
• Kindlus, Jh 10:28–30
• Vägi, Jd 3; Hb 2:13–18; Hb 4:14–16

Otsusta kasvada

• Sea endale eesmärk, Hb 5:11–6:3; Fl 3:12–14; Ef 6:10–20
• Kasvata ennast järjepidevalt, Mt 16:24–28; 1Tm 4:6–8; 2Pt 3:18

Pinguta kasvamiseks

• Palveta, Fl 4:6–7
• Täida Jumala tahet, Fl 2:12–13; Kl 1:9–11; Mt 5:19–20
• Ole Jumalale ligi, 2Tm 1:13–14; Jh 15:1–17; Kl 2:6–7; Kl 3:1–4
• Vabane takistustest, Kl 3:8–11; Hb 12:1–6
• Ole koos teiste usklikega, 1Ts 3:1–10
• Ela usku tõeks, Jh 16:23; Hb 3:2–14
• Alistu Jumala tahtele, Rm 12:1–2
• Usalda Jumalat, Lk 12:22–31; Lk 17:5–6; Mt 6:24–34; Jh 3:36
• Distsiplineeri ennast, 1Kr 9:23–27
• Tegutse täna, 1Ts 1:2–10; 2Ts 1:11; Jk 2:14–26; Fl 4:8–9
• Lase Pühal Vaimul ennast juhtida, Jh 14:15–17,25–26; Jh 15:26–27; Jh 16:13–14; Rm 8:1–17; Gl 5:16–26
• Katsumused teevad sind tugevamaks, 1Pt 1:6–9; 2Kr 5:4–10
• Pane tähele teiste usku, Hb 11:1–39; Mt 8:5–13; Mt 9:18–31; Mt 15:21–28

Pane oma lootus

• Kristuse headusele, Fl 3:7–14
• tulevasele abile, Kl 1:5–6; Mt 11:28–30

Mida arvata kirikust

Mõista Kristuse ja kiriku vahelist suhet

• Kristus on kiriku pea, Kl 1:18
• Kirik on Kristuse ihu, Ef 1:23
• Kristus käis avalikel jumalateenistustel, Lk 4:16
• Tema rajas kiriku, Mt 16:13–18
• Tema ohverdas oma elu kiriku pärast, Ef 5:25; Ap 20:28
• Tema annab kirikule ande, Jh 15:26

Järgi Kristuse esimeste jüngrite eeskuju

• Nad tugevdasid kogudusi, Ap 15:41
• Nad ehitasid Püha Vaimu abiga kirikut üles, Ap 9:31

Mõista, et kirik on

• üksikinimestest koosnev perekond, Ef 2:18–22
• ühine elu ja sõprus, Ap 2:43–47; Ap 4:32–35; Jh 17:20–23; Ef 4:15–16
• Kristuse ülestõusmise tunnistaja, Ap 4:33
• teiste aitamine ja armastamine, Hb 10:24–25
• üks, Ef 4:4–6; Rm 12:3–8, 1Kr 12:4–30; Jh 10:16
• püha, Ef 5:25–27
• katoolne, Mk 16:20
• apostlik, Jh 15:8; Mt 28:19
• armastuse tee, 1Kr 12:31–13:13
• koht, kus tuntakse Püha Vaimu ande, 1Kr 14:1–2
• koht, kus järgitakse korda, 1Kr 14:26–40
• kasvamise koht, Kl 2:18–19
• lunastav kogukond, Mt 18:15–17
• «kuninglik preesterkond», 1Pt 2:9
• «eriline preesterkond», Lk 6:12–13; Ap 14:23; Ap 20:17; Ap 20:28; Ap 15:6
• tõe sammas ja alustugi, 1Tm 3:15

Kuidas järgida Kristuse eeskuju

Otsusta Teda järgida

• Sea see enda eesmärgiks, Fl 3:12–14; Jh 21:20–22
• Ära anna alla, Hb 12:1–4

Mõtle, miks sa Teda järgid

• Kristus – tõelise inimsuse eeskuju, Jh 1:14; Jh 13:15–17; Fl 2:5–11; 1Pt 2:21–25
• Temale rajaneb elu, 1Kr 3:11; Kl 2:2–3; Mt 7:24–27
• Tahan olla Jumalale meelepärane, 1Tm 6:11–12; Ef 5:10–17; Jh 12:44–50
• Me peame olema kuulekad, Mt 12:49–50; Mt 21:28–32; Jh 14:15–24
• Tema on õige, 1Jh 2:29
• Jeesus kõrvaldab meie patu, Jh 1:29; 1Jh 3:4–6
• Ka teised on Talle järgnenud, Mt 4:18–22; Mt 8:18–22; Jh 12:25–26

Ole Kristuse järgija

• Vaata Kristuse eeskujule, Fl 2:5–11
• Unusta iseennast, Mt 16:24–26
• Järgi Kristust, sest sa armastad Teda, Jh 21:15–19
• Lase Pühal Vaimul ennast juhtida, Gl 5:16–25
• Ela nõnda, nagu Jumal tahaks, et sa elad, Kl 1:10–14; 1Ts 4:1–8
• Raja oma elu Temale, Kl 2:6–7; Jh 8:12
• Ole alandlik, Jk 4:6–10; Mt 18:1–5; Mt 20:25–28; Jh 13:4–9,12–17

Mida Jeesusele järgnemine endaga kaasa toob

• Me saame oma elusse jõudu, Fl 4:13
• Me suudame arendada oma häid omadusi, Kl 3:12–17
• Me anname teistele andeks, Ef 4:32
• Me küpseme vaimulikult, Ef 4:14–16
• Me armastame teisi inimesi, Jh 13:34–35
• Me armastame nõrku inimesi, Ap 20:35
• Me taipame tõde, Jh 8:31–32
• Me hoidume kurjast, Kl 3:5–10
• Jumala Vaim elab meis, 1Jh 3:24
• Me palvetame sageli, Mk 1:35; Mk 6:46
• Püha Vaim juhatab meid, Rm 8:5–11; Gl 5:16–26; Jh 16:12–15
• Kristus juhib meid, Ef 5:1–2; Gl 2:20
• Meil on jõudu, armastust ja enesevalitsust, 2Tm 1:7
• Me teeme head, Ef 2:10; Jk 2:17–18
• Me kasutame aega targalt, Ef 5:15–20
• Me oleme teistele eeskujuks, 1Tm 4:12–13
• Me aitame teisi, Hb 3:12–14
• Me mõistame Isa tahet, Jh 4:34
• Me elame jumalikku elu, Tt 2:11–14; Gl 5:22–26

Ole ise eeskujuks

• Kanna hoolt nõrgemate vendade eest, 1Kr 8:9–13
• Ära ahvatle oma käitumisega teisi patustama, Rm 14:13–21
• Ole usuvõitluses eeskujuks, Gl 6:2–5
• Ole teistele usklikele eeskujuks, 1Tm 4:12

Kuidas teenida Jumalat

Pea meeles, et Jumal on Vaim, Jh 4:23–24

Püha Vaim elab meis, 1Kr 3:16–17

Jumalateenistuse omadusi

• Mõned ühise jumalateenistuse eripärad, 1Kr 14:26; Hb 12:28; Jh 4:23–24; 1Tm 2:1; Lk 2:37
• Jumala Sõna vägi, Hb 1:3
• Tänulikkus, Ef 1:3
• Ülistus, Ef 5:19–20
• Jumala suurus, Rm 11:33–36
• Kristus ja rist, Gl 6:14

Tunneta jumalateenistust, Ap 16:11–15

Teeni Jumalat sakramentides

• Sakramentide tähendus, Ef 1:9–10
• Sakramendid on Jumala seatud, Jh 1:16–17
• Ristimise sakrament, Mt 28:18–20; Mt 3:11; Ap 10:48; Ap 2:38; Rm 6:4; Jh 3:3; Tt 3:5
• Mürriga võidmise sakrament, 2Kr 1:21–22; Ap 8:15–17; Ap 19:5–6; 1Jh 2:27
• Püha euharistia sakrament, Jh 6:56; Jh 6:51; Mt 26:26–28; 1Kr 11:24–26; Jh 6:53; Lk 22:20; 1Kr 10:17; Hb 10:12
• Patukahetsuse sakrament, Mt 4:17; Lk 24:27; Mt 16:19; Mt 18:18; Mt 9:6; 1Jh 1:9; Rm 6:18; Jh 20:22–23; Jk 5:16
• Preesterluse sakrament, Mk 3:14; Jh 20:21–23; 2Tm 1:6–7; Ap 20:28; Ap 6:6; Ap 14:23; 1Tm 4:14; Tt 1:6–9; 1Tm 3:2–7; 1Tm 4:12

Kuidas õppida tundma oma ande ja neid kasutada

Mõista, kes on andide andja

• Püha Vaim, 1Kr 2:14; 1Kr 12:4,7,11
• Kristus teeb igaühe meist uueks isikuks, 2Kr 5:17
• Kristuses oleme me vabad, Ef 1:7–10

Pane tähele andide mitmekülgsust

• Mitmesugused annid, 1Kr 12:4–11
• Mitte keegi ei saa kõiki ande, 1Kr 12:14–20; 1Kr 12:29–30
• Igaüks saab mingi anni, 1Kr 7:7; Ef 4:7
• Ande võib võrrelda inimkeha erinevate funktsioonidega, 1Kr 12:14–27; Rm 12:4–5

Mõista andide eesmärki

• Kristuse ihu ehitamine, Rm 12:3–8; Ef 4:7
• Hoolekandmine teiste eest, Ef 4:11–12
• Kristuse täiusele vastava küpsuse saavutamine, Ef 4:13
• Valeõpetuste eristamine, Ef 4:14–15

Arenda ja kasuta oma ande

• Ära jäta oma ande hooletusse, 1Tm 4:4
• Kasuta oma ande, 2Tm 1:6–7
• Kasuta oma ande õigesti, 1Pt 4:10–11; 1Kr 14:1–40; Rm 12:6

Pane tähele, et keegi ei kasutaks oma ande vääralt

• Näe teiste ainukordseid ande, 1Kr 12:12–27
• Kõiki ande vajatakse, 1Kr 12:25–26
• Ära põlga kõige olulisemat andi, 1Kr 12:31–13:3
• Ära aja segamini ande ja maist vara, Lk 12:15

Ole valmis oma andidest aru andma, Mt 25:14–30

Kuidas me saame rahu tegijateks

Rahu allikas

• Rahu on Kristuse and, Jh 14:27
• Rahu saadakse Kristuse kaudu, Ef 2:13–18

Kasva rahu tegijaks

• Ära püüa kätte maksta, Mt 5:38–42
• Armasta oma vaenlasi, Mt 5:43–48
• Tee teistele head, Rm 12:17–18
• Aita teistel saada tugevamaks, Rm 14:19
• Ole sõbralik ja andestav, Ef 4:31–32
• Taotle rahu kõikidega, Hb 12:14
• Õigus toob rahu, Jk 3:18

Hoidu rahu rikkuvatest asjadest

• Tüli rikub rahu, 1Kr 1:10
• Viha rikub rahu, Jk 1:19–20

Kuidas ma peaksin armastama oma ligimesi

Järgi armastuse käsku

• Uus käsk, Jh 13:34–35
• Suurim käsk, Mt 22:36–40
• Armastus on olulisim and, 1Kr 13:1–13

Õpi mõistma, keda sa pead armastama

• Armasta oma vaenlasi, Mt 5:43–48
• Armasta teisi usklikke, 1Ts 4:9; 1Pt 3:8

Õpi armastama

• Armasta siiralt ja südamlikult, Rm 12:9–10; 1Pt 4:8
• Osuta armastust tegudega, 1Jh 3:18

Mida armastus korda saadab

• Armastus on kõigi inimsuhete võti, Rm 13:8–19
• Armastuse järgi tuntakse meis ära Kristuse järgijad, 1Jh 3:11–17
• Armastus – võime ära tunda olulist, Fl 1:8–11
• Armastus on teenimise alus, Gl 5:13–15

Väljenda Jumala armastust armastades teisi, 1Jh 4:7–21

Kuidas me tunnistame Kristusest ja elame Kristuses

Täida Kristuse käsku tunnistada Temast

• Jeesus läkitab meid, Jh 20:21
• Jeesus volitab meid Temast tunnistama, Mt 28:18–20
• Jumal nimetas meid Tema tunnistajateks, 1Tm 1:11–12
• Meie eesmärk on tunnistada, Ap 13:32–33
• Teised sõltuvad meie tunnistusest, Rm 10:13–15

Tunnista oma elu üliküllusest

• Olge maailma soolaks ja valguseks, Mt 5:13–16
• Tunnistage oma usust avalikult, Mt 10:32–33
• Rääkige, mida olete saanud, 1Kr 15:3–4
• Rääkige, mida olete kogenud, Ap 4:20; Ap 5:32; 2Kr 4:5–6
• Rääkige armastusest, 1Ts 2:8
• Rääkige oma usust, 2Kr 4:13–14
• Tunnistage heade majapidajatena, Mk 12:41–44; Lk 10:25–37; Mt 6:2; Mt 19:16–29; Ap 2:44–45; Ap 4:34–37; Ap 11:29; 1Kr 16:1–3; 2Kr 11:8–9; Jk 1:27; Jk 2:16; 1Jh 3:17–18

Valmistu tunnistama Kristusest

• Otsi Jumala Vaimu andi, Jh 14:25–26; Ap 1:4–5,8
• Ole paindlik, 1Kr 9:19–23
• Õpi rääkima Jumala nimel, 2Kr 5:18–21
• Palveta Jumalalt võimet tunnistada Temast, Kl 4:2–4
• Arenda oma valmisolekut tunnistada, 1Pt 3:15–16

Ole tunnistades järjekindel

• Tunnista igal pool, Mk 4:1–20
• Tunnista alati, 2Tm 4:1–5

Kuidas peaksin suhtuma autoriteetidesse

Tunnista tõe autoriteeti, Jh 8:31–32

Mõtle õpetusele maisetest valitsejatest

• Ole õigel viisil kuulekas Jumalale ja valitsejatele, Mk 12:13–17
• Kuuletu valitsejatele, Rm 13:1–7
• Juudi seadus on hea, kui seda kasutatakse õigesti, 1Tm 1:8
• Kuuletu valitsejatele ja ole valmis tegema head, Tt 3:1–2
• Järgi kiriku juhte ning aita neid täita oma ülesannet, Hb 13:17
• Austa valitsejaid, 1Pt 2:13–17

Jumal on kõrgeim autoriteet, Ap 17–20

Kuidas tulla toime raskustega

Kristuse järgimisega kaasnevad kannatused

• Apostel Paulus kannatas palju oma usu pärast, 2Kr 6:3–10
• Me peaksime ootama, et saaksime kannatada Kristuse pärast, 2Tm 2:3–7
• Meil tuleks rõõmuga osaleda Kristuse kannatustes, 1Pt 4:12–16

Otsi Jumalalt abi ja lohutust

• Jeesus annab oma järgijatel hingamist, Mt 11:28–30
• Kõik tuleb heaks sellele, kes usub, Rm 8:28
• Kristus annab meile jõu tulla toime iga olukorraga, Fl 4:13

Kui on raske, siis tunnista

• Jeesuse elu saab nähtavaks meie surelikus ihus, 2Kr 4:7–12
• Uued olukorrad – uued võimalused tunnistada, Fl 1:12–14
• Julgus tunnistada Kristusest, Fl 1:20–29
• Aita teisi, kes on samas olukorras, Hb 3:12–13

Pea kannatusi inimese kasvatajaks

• Raskused saavad õpetada meile püsivust ja lootust, Rm 5:3–4
• Nõrkus teeb meid sõltuvaks Jumalast, 2Kr 12:7–10
• Jumal tegi Jeesuse täiuslikuks läbi kannatuse, Hb 2:10
• Keda Issand armastab, seda Ta karistab, Hb 12:3–13
• Vaeva tasuks on tõeline elu, Jk 1:12–15
• Meil tuleb alanduda ja lasta Jumalal teha meid täiuslikuks, 1Pt 5:6–11

Pea kannatust ettevalmistumiseks tulevase võidupärja jaoks, Hb 10:32–39; 1Pt 1:3–9

Kuidas suhtuda tulevikku

Ära päri tuleviku kohta

• Jumal annab meile kõik, mida vajame, Mt 6:24–34
• Jeesus on valmistanud meile eluaseme ning me võime palude Temalt kõike, Jh 14:1–14
• Jeesus andis meile oma rahu, Jh 14:27–29
• Kristus on kõikide maiste jõudude valitseja, Ef 1:21–23

Valmistu Kristuse peatseks tagasitulekuks

• Kristus tuleb siis, kui me ei oota Tema tulekut, Lk 12:35–40; Mt 24:44
• Issanda päev tuleb ootamatult, 1Ts 5:1–11

Oota suurt tulevikku koos Jumalaga

• Nähtamatud vaimsed väärtused jäävad püsima, 2Kr 4:16–18
• Neid, kes armastavad Jeesust, ootab õiguse pärg, 2Tm 4:6–8
• Meil on elulootus, 1Pt 1:3–4
• Pärast kannatusi teeb Jumal meid täiuslikuks, 1Pt 5:8–11
• Jumal päästab jumalikud inimesed ja karistab jumalatuid, 2Pt 2:9–10
• Viimaks saame me Kristuse sarnasteks, 1Jh 3:2–3

Kuidas tulla toime kurjaga

Suhtu küsimusse kurjast tõsiselt

• Ära lase end ahvatleda, Mt 18:6–9
• Kõlvatus on patt meie keha vastu, mis on Püha Vaimu tempel, 1Kr 6:9–20
• Igaüks sureb ja astub kohtu ette, Hb 9:27–28
• Saatan on otsekui möirgav lõukoer, kes otsib, keda neelata, 1Pt 5:8–11

Patt

• Hea puu kannab head vilja, Mt 12:33–35
• Patt tuleneb inimese südamest ja hoiakutest, Mt 15:10–20; Jk 1:12–21

Tõrju kiusatust

• Meil tuleb pidada meeles oma kutsumust, Mt 4:1–11
• Saame kurja võita heaga, Rm 12:21
• Kiusatusi tuleb, aga me saame need tagasi lüüa, 1Kr 10:6–13
• Halb seltskond teeb kahju, 1Kr 15:33–34
• Väldi lähedasi suhteid uskmatutega, 2Kr 6:14–18
• Ärge tehke vabadusest õigustust oma lihale, Gl 5:13–15
• Kristlasel tuleb rõivastuda uue inimesega, Ef 4:20–32
• Saame tõrjuda kurja varustades end Jumala sõjavarustusega, Ef 6:10–17
• Hoidu rumalatest kirgedest ja vaidlustest, 2Tm 2:22–24
• Väldi usu moonutajaid, 2Tm 3:1–9
• Kristlane peab talitsema oma keelt, Jk 3:2–12
• Ära kiida heaks selle maailma väärtusi, 1Jh 2:15–17

Pane oma lootus Jumala vägevusele ja mõistmisele

• Jeesus palub meie eest, Jh 17:14–15; 1Jh 2:1–2
• Jeesuse järgimine on parim ravim patu vastu, Ap 13:38–39, Gl 2:16–21, Hb 10:10
• Ka Jeesust kiusati, seepärast saab Ta meid aidata, Hb 2:13–18; Hb 4:14–16
• Meil tuleb alanduda Jumala ees ning tõrjuda kiusajaid, Jk 4:6–10
• Kristus näitas meile eeskuju, kuidas kiusajaid tõrjuda, 1Pt 2:21–25

Seisa vastu kurjale

• Jeesus mõistis kirjatundjad ja variserid nende silmakirjalikkuse pärast avalikult hukka, Mt 23:13–16
• Jeesus ajas rahavahetajad templist välja, Jh 2:13–17
• Paulus needis nõid Elümase, Ap 13:6–12
• Paulus ajas tüdrukust välja kurja vaimu, Ap 16:16–18
• Hoia eemale kristlasest, kes teeb teadlikult pattu, 1Kr 5:1–13
• Tee kurjus avalikuks valgusega, Ef 5:3–17

Anna andeks neile, kes teevad sulle kurja

• Anna andeks neile, kes sinu vastu patustavad, Mt 18:21–35
• Anna andeks, et Jumal annaks sulle andeks, Mk 11:25–26
• Kristlane peab aitama eksinu õigele teele, Gl 6:1–5

Kuidas suhtuda mittekristlikesse usunditesse

Uuri uusi ideid hoolikalt

• Religiooni ei tohi hukka mõista pelgalt väliste asjade põhjal, Jh 7:14–24
• Valeõpetajad paistavad sageli õpetavat tõde, 2Kr 11:13–15
• Hinda õpetusi evangeeliumi valguses, 1Tm 4:1–5
• Katsu vaimud järele, 1Jh 4:1–6
• Ole ettevaatlik, et sa ei satuks eksitusse, 2Jh 7–8

Tunnista oma usust

• Selgita, kuidas suhtub Jumal teistesse usunditesse, Ap 17:22–31
• Ela uskudes ja kuulekana, 1Tm 6:3–16

Seisa vastu valeõpetustele

• Ära sõbrusta valeõpetajatega, Rm 16:17–20
• Käsi valeõpetuste õpetajaid lõpetada inimeste eksitamine, 1Tm 1:3–4

Kuidas suhtuda surma

Ära karda surma

• Jeesuse järgijad tõusevad surnuist igavesse ellu Jh 5:28–29; Jh 6:40; Jh 10:28–30; Jh 11:25–27; 1Kr 15:12–20
• Jeesus tõotas valmistada meile eluaseme, Jh 14:1–3
• Kas me elame või sureme, me oleme Jumala omad, Rm 14:7–9
• Ülestõusmisihu on tugev ja kaunis, 1Kr 15:43–57
• Surm tähendab uskliku jaoks midagi paremat kui elu, Fl 1:21
• Kristus on võitnud surma meelevalla, 2Tm 1:10
• Kõik, kes jäävad usus püsima otsani, saavad rahu Jumala juures, Hb 4:1–11
• Uues Jeruusalemmas ei ole valu ega leina, Ilm 21:3–4

Kuidas suhtuda lahkarvamustesse

Ole kindel selles, et Jumal armastab ja aitab sind

• Kõik tuleb kasuks neile, kes Jumalat armastavad, Rm 8:28
• Jumal annab meile jõudu jääda püsima igas olukorras, Fl 4:12–13
• Püha Vaim täidab meid armastuse ja väega, 2Tm 1:7
• Jumal kannab meie eest hoolt, 1Pt 5:5–7

Ära püüa vältida kõiki lahkarvamusi

• Variserid küsisid Jeesuselt maksude maksmise kohta, Mt 22:15–22
• Jeesus küsis variseridelt Messia kohta, Mt 22:41–46
• Ära häbene osaleda Kristuse kannatuses, 1Pt 4:12–16
• Ära karda kannatusi, ole ustav, Ilm 2:10

Kasuta piibellikke mõisteid

• Jeesus käsitleb kolme põhilist kiusatust, Mt 4:1–11
• Vasta kurjale heaga, Mt 5:38–48; Lk 6:27–36

Selgita lahkarvamused teiste usklikega armastuse vaimus

• Selgita lahkarvamusi vennalikult, Mt 5:21–26; 1Kr 6:1–8
• Ärge mõistke kohut, Mt 7:1–6
• Kui sa ei saa lahkarvamust vennaga lahendada omavahel, kutsu lisaks kaks tunnistajat, Mt 18:15–17
• Jumal annab meile andeks, kui me anname üksteisele andeks, Mt 18:21–35
• Meil tuleb vendadele andestada iga kord, kui nad meie vastu eksivad, Lk 17:3–4
• Ära ole komistuseks nõrga kristlase usule, 1Kr 8:1–13
• Jumal annab meile väge teisi raskustes aidata, 2Kr 1:4
• Kandke üksteise koormaid, Gl 6:1–5
• Hoidu asjatutest vaidlustest, 2Tm 2:14–26

Ole maise vara asjus ettevaatlik

• Otsi ennekõike Jumala riiki, Mt 6:19–21,33–34
• Rahahimu on kõige kurja juur, 1Tm 6:10

Kuidas tulla toime intellektuaalsete väljakutsetega

Küsi, tee algust, väldi silmakirjalikkust

• Jeesuse vastab Tema meelevalda puudutavale küsimusele, Mt 21:23–27
• Jeesus vastab kavalale küsimusele maksu maksmisest, Mt 22:15–22
• Jeesus küsib variseridelt Messia kohta, Mt 22:41–46
• Jeesus mõistab avalikult hukka mõnede usuliste juhtide silmakirjalikkuse, Mt 23:13–36

Selgita oma arusaamu ja kaitse neid

• Paulus väitleb Ateena filosoofidega, Ap 17:16–34
• Paulus selgitab ülestõusmist, 1Kr 15:35–39
• Me saame purustada valeväited Jumala väega, 2Kr 10:3–6
• Ära vaidle, vaid paranda südamlikult oma vastast, 2Tm 2:14–26
• Ole alati valmis andma vastust lootusest sinu sees, 1Pt 3:15–16
• Piiblis on mõnede kaasaegsete tunnistused Jeesusest, 2Pt 1:16–21

Ela õigesti

• Inimese teod lisavad tema sõnadele usaldusväärsust, Jh 5:36; Jk 2:14–17
• Õige eluviis vaigistab kriitika, 1Pt 2:11–12

Ole sõltuv Jumala abist

• Jumal annab sulle mõtteid ja sõnu, Lk 21:12–19
• Kristus, teadmise allikas, 1Kr 1:5
• Rõivastu Jumala sõjavarustusega, Ef 6:10–17

Ära targuta usuasjade üle

• Kui keegi tahab teada, kas Jeesus on tee, mida ta peaks järgima, Jh 7:16–18
• Pääste on Jumala and, mida ilmutab Püha Vaim, 1Kr 1:18–2:5
• Ära lase end inimlikust tarkusest eksitada, Kl 2:8–9
• Ära lasku kasututesse aruteludesse, 1Tm 6:20–21

Õpi tarkust

• Ära lase end ära kasutada, Ef 4:13–15
• Meil tuleb kasvada tõelises teadmises, Kl 1:9; Fl 1:9–10; 2Pt 1:5–7

Kuidas suhtuda eelarvamustesse

• Armasta vaenlasi; Jumal annab vihma ja päikesepaistet igale inimesele, Mt 5:43–48
• Jumal õnnistab kõiki inimesi, Jh 1:16
• Jeesuse eeskujul ületa kõik eelarvamuste lõhed, Jh 4:1–27
• Ole innukas viima evangeeliumi igale inimesele, Ap 10:1–48; Rm 1:14–17
• Võtke üksteist vastu, nagu Kristus on teid vastu võtnud, Rm 15:7
• Purusta inimesi eraldavad müürid, Ef 2:11–19
• Ära vaata isikule, Jk 2:1–4

Tõlkinud Illimar Toomet