Riigikohtu üldkogu asus Eesti Vabariigi nimel tehtud otsuses seisukohale, et „samuti nagu erinevast soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna põhiseadusliku perekonnapõhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest.“
Riigikohtu üldkogu hinnangul on kohtuasjas 5-18-5 küsimuse all see, kas põhiseaduses tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost registreeritud elukaaslaste õigust Eestis pereelu elamiseks.
Eesti põhiseaduses tagatud inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtudes leidis Riigikohus, et perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada Eestis perekonnana.
Sellest tulenevalt tunnistas Riigikohtu üldkogu põhiseadusvastaseks ja kehtetuks välismaalaste seaduse osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele Eestis pereelu elamiseks, vahendab ERR.
Kohtuasjas nr 5-18-5 langetatud otsusega saab tutvuda siin.
Konservatiivid taunivad Riigikohtu otsust
Konservatiivsed poliitikud ja ühiskonnategelased heidavad Riigikohtule ette kohtulikku aktivismi – kohtuvõimu asumist seadusandja rolli – ning peavad põhjendamatuks samasooliste paaride käsitlemist perekonnana põhiseaduse perekonnapõhiõiguse tähenduses.
Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder leiab, et perekonna kaitse laiendamine samasoolistele paaridele ei ole õigustatud ja perekonnamudeli defineerimise üle peavad otsustama eestlased – seda ei saa teiste riikide kohtupraktikast importida.
„Nii nagu riigikohtu esimees Villu Kõve oma eriarvamuses välja toob, ei ole põhiseaduses sätestatud perekonna kaitse laiendamine samasoolistele paaridele põhjendatud. Nagu me nägime kooseluseaduse vastu võtmise ajal, on tegemist küsimusega, mis lõhestab Eesti ühiskonda. Isegi kooseluseaduse autorite otsus töötada välja eraldi kooseluseadus, mitte laiendada abielu samasoolistele paaridele näitab seda, et tegemist ei ole abieluga võrdväärse perekonnasuhtega,“ ütles Seeder.
Seederi sõnul on riikide ajalooline ja kultuuriline taust erinev ning seda tuleb arvestada.
„Perekonnamudeli kujundamise ja defineerimise üle peavad otsustama eestlased ise ning seda ei saa teiste riikide kohtupraktikast lihtsalt importida. Kas keegi kujutab ette, et me üritaksime põhiseaduses sätestatud perekonna kaitse alla võtta mõnes kultuuriruumis levinud polügaamiat või abielusid lastega?“
Lisaks tõi erakonna Isamaa esimees viimase aja praktika kohtupõhjal esile asjaolu, et kohtusüsteem on võtnud endale liiga suured volitused ning asunud sisuliselt täitma seadusandliku võimu ehk riigikogu rolli:
„Riigikohus on varasemalt leidnud, et Eesti riik peab välismaal kooselu sõlminud samasoolisi paare kohtlema võrdväärselt Eestis abielu sõlminud paaridega. Nüüd viitab riigikohus enda varasemale otsusele ja ütleb, et seetõttu on välismaalaste seadus põhiseadusega vastuolus. Seadusloome ja seaduste mõtestamine on ennekõike riigikogu ülesanne ning minu hinnangul seavad sellised kohtuotsused ohtu seadusandliku võimu ja kohtuvõimuvahelise tasakaalu.“
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid peab Seedri seisukohta igati põhjendatuks.
„Kohtuvõimu poolt seaduste ümberkirjutamine vastavalt ideoloogilistele eelistustele on täiesti lubamatu ja vastuvõetamatu. Iga sellise sammuga õõnestab kohtuvõim ise oma usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust ning loob eeldusi ka sellele, et seadusandlik ja täidesaatev võim hakkavad sama moodi sekkuma kohtuvõimu tegevusse, nt lihtsalt kohtuotsuseid ignoreerides,“ toonitas Vooglaid oma Facebooki postituses, lisades:
„Ühtlasi on naeruväärne, et eelduslikult kõrgelt haritud ja targad mehed-naised riigikohtus ei saa aru nii lihtsast asjast nagu see, mida perekond endast kujutab. Lihtsalt joostakse kaasa läänes levinud ideoloogilise hullumeelsusega ja püütakse selle nõudmisi demokraatlikest mehhanismidest mööda hiilides ka Eestis kehtima panna.“
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna portaalis Uued Uudised nenditakse Riigikohtu otsuse valguses, et „Eestis jätkub kohtulik aktivism, kus „euroopalike väärtuste“ läbisurumiseks rikutakse riigi seadusi.“
Riigikohtunike eriarvamused
Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas 5-18-5 ei olnud üksmeelne – selle juurde protokolliti neli eriarvamust.
Riigikohtunik Villu Kõve esitas konkureeriva arvamuse, märkides muu hulgas:
„Nõustun otsuse resolutsiooniga, kuid ei nõustu osaliselt otsuse põhjendustega.
Konkreetselt ei nõustu ma üldkogu enamusega eelkõige selles, et samasoolistele registreeritud paaridele kohaldub PS § 27 lg 1, mille järgi perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Juba nii selle normi grammatiline tõlgendus kui ka põhiseadusandja ajalooline tahe ei võimalda laiendada seda normi samasoolistele paaridele n-ö klassikaliselt perekonnalt, kellele riik peaks andma erilise kaitse, mida saaks lugeda ühiskonna ning rahva püsimise ja kasvamise aluseks. Üldkogupoolne PS § 26 esimese lause ja § 27 lg 1 mehaaniline kokkupanek nn perekonnapõhiõigusena ja automaatne laiendamine samasoolistele paaridele (otsuse p-d 47 ja 52) ei ole sisuliselt millegagi põhjendatud. Perekonna mõiste meelevaldsel laiendamisel tekib kohe ka nt küsimus, kas ka selline n-ö laiendatud perekond peab hoolitsema oma abivajavate liikmete eest (PS § 27 lg 5). Ka ei õigusta PS § 27 kohaldamist üldkogu otsuses viidatud EIK praktika EIÕK art 8 lg 1 kohta (vt otsuse p 50), mis on sisuliselt meie PS § 26 esimese lause analoog.
Puudub ka alus väita, et ühiskondlikud suhted ja üldised arusaamad on põhiseaduse vastuvõtmisest alates sedavõrd muutunud, et põhiseaduse sätted tuleks ümber tõlgendada. Selline laiendav tõlgendus pigem suurendab ühiskonnas samasooliste paaride õigusküsimustes olevat lõhet, mida näitab kujukalt juba kooseluseaduse ja selle rakendamisega seonduv, kus jäädi seadusandlikult n-ö poolele teele.“
Riigikohtunik Tambet Tampuu ütleb ühemõtteliselt oma eriarvamuses Riigikohtu üldkogu otsuse kohta: „Ma ei nõustu üldkogu enamuse seisukohaga, et samast soost isikute kooselu tuleb lugeda perekonnaks põhiseaduse (PS) §-de 26 ja 27 tähenduses. Seetõttu ei ole ma ka nõus üldkogu otsuse resolutsiooni ning põhjendustega.“
Riigikohtunik Jaak Luik märgib eriarvamuses, et peab liialduseks üldkogu väidet, et samasooliste paaride kooselu edendab rahva püsimise ja kasvamise eesmärki ning ühiskonna alusena peab olema riigi kaitse all:
„Leian, et käsitletav Riigikohtu üldkogu otsus ei taga samasooliste kooselupaaride õiguste kaitset kooseluseaduses sätestatud ulatuses. Samas pean ilmseks liialduseks üldkogu väidet, et samasooliste paaride kooselu edendab rahva püsimise ja kasvamise eesmärki ning ühiskonna alusena peab olema riigi kaitse all (vt üldkogu otsuse p 47). Kas ühiskonnas absoluutses vähemuses olev samasooliste kooselu saab ikka märkimisväärselt kaasa aidata rahva püsimisele ja kasvamisele? Minu arvates tagab PS §-s 26 sätestatud igaühe õigus eraelu puutumatusele samasooliste kooselupartnerite õiguse elada koos ning hoida omavahelisi sidemeid kõige laiemas tähenduses.“
Eesti Vabariigi põhiseadus
§ 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.
Abikaasad on võrdõiguslikud.
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
