Kuidas peaksid kristlased Piiblisse suhtuma ja sellest aru saama? Lääne kultuuri üldised narratiivid on kadumas, eriti piiblitundmine. Hiljuti rääkis mulle üks naine, et ta tellis torti ja tahtis, et seda kaunistaks Noa laeva kujutis. Tellimuse vastuvõtjal polnud aga aimugi, mida ta sellega mõtles.
Kristlaste seas Piiblit veel tuntakse, kuid tänapäeval tuleb meil selgesti mõista, mis Piibel on ja mida see õpetab, et sellekohane ignorantsus (nt popkultuur, -religioon, -psühholoogia) meid minema ei pühiks.
Agnostitsism on populaarsem kui kunagi varem. See on pseudoreligioosne moeröögatus, mis väidab (iroonilisel kombel) absoluutse enesekindlusega, et me ei saa Jumala või religiooni kohta midagi absoluutset väita. Selle usulise ükskõiksuse ülimuslikkuse maskeraadi taga varitseb teadmatuse kuristik selles osas, mida Piibel ja autentne ristiusk õpetavad.
Parim isik, kes aitab meil aru saada, mis Piibel on ja kuidas seda tuleb mõista, on Jeesus. Kuidas suhtub Jeesus Piiblisse?
1. Piibel räägib Jeesusest. Jeesus sõitles oma kaasaegseid, kes küll lugesid Piiblit, ent ei tabanud tuuma. «Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad minust» (Jh 5:39). Emmause teel ütles Ta kahele jüngrile: ««Oh te mõistmatud ja südamelt pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?» Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib» (Lk 24:25–27).
2. Vanast Testamendist leiame mitmeid ettekuulutusi Kristuse kohta. Jeesus ütles: «…kõik peab täide minema, mis Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on kirjutatud.» Jeesuse järgi on selle mõistmine väga lihtne. «Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama ja ütles neile: «Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast»» (Lk 24:45jj).
3. Uus Testament, iseäranis evangeeliumid, on Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise ning Tema õpetuse usaldusväärne tunnistus, mis on kirja pandud Püha Vaimu väes. «Seda ma olen teile rääkinud teie juures viibides. Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mida mina teile olen öelnud» (Jh 14:25–26).
4. Jeesuse järgi on Vanas Testamendis kirjutatu tõsi ja korrektne. «Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet…?» (Mk 2:25). Jeesus peab Aadamat ja Eevat ning Joona, Moosese jt lugusid tegelikult elanud isikuteks ja tõesti aset leidnud sündmusteks (Mt 19:4jj, 19:8).
5. Jeesus uskus, et Vana Testamendi autorid olid juhitud Pühast Vaimust. «Taavet ise ütles Pühas Vaimus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla» (Mk 12:36). Tema apostlid jagasid seda usku (Ap 4:25).
6. Jeesus peab Piiblit Jumala enese autoriteetseks Sõnaks. «Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud» (Mt 5:18).
7. Jeesus uskus, et Vana Testamendi käsud on Jumala enese käsud. «Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust» (Mk 7:8).
8. Jeesus peab Pühakirja Jumala enese Sõnaks, mida ei saa inimliku autoriteedi ja mõistusega vastustada, kahtluse alla seada või maha tallata. «Kui see nimetab jumalaiks neid, kelle kohta Jumala sõna käis – ja Pühakirja ei saa teha tühjaks…» (Jh 10:35).
9. Jeesus mõtestab Piiblit, lähtudes Seadusest ja Evangeeliumist (s.t Jumala käsust ning Jumala andestuse, elu ja pääste annist), mis osutavad Talle kui Päästjale. Jeesus läheb Seadusega äärmusesse, kui kellegi arvates õpetab Piibel tegudest õigekssaamist (Mt 19:16jj). Kuid samas ütleb Ta jüngritele, et Ta «ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!» (Mt 20:28). Igaüks, kes tuleb Jeesuse juurde tühjade kätega ja palub armu, läheb alati ära andeks saanuna, tervenenuna ja lohutatuna (Mk 1:40jj, 2:1jj, 5:21jj, 7:24jj). Loe eriti Jeesuse tähendamissõna variserist ja tölnerist (Lk 18:9jj) ja siis rikkast mehest ja igavesest elust (Lk 18:18jj). Esimese tähendamissõna rääkis Jeesus «mõnedele, kes olid enestele kindlad, et nemad on õiged, ja panid teisi eimillekski» (Lk 18:9). Nad polnud mõistnud ei Piiblit ega Jeesust!
10. Eelöeldust on selge, et Jeesus peab Piibli peamisi õpetusi üsna arusaadavaks.
Kriitika meie õpetuse aadressil Piibli autoriteedist ja eksimatusest ütleb, et kõigepealt peame me inimesi kuidagiviisi veenma Piibli autoriteedis ja alles siis saab levitada ja uskuda evangeeliumi andestusest Kristuses. Tegelikult on asi otse vastupidi. Sõnum hukatusse viivast patust ja täielikust andestusest Jeesuse ristis ja ülestõusmises äratab usu Jeesusesse. Selline usk tunneb Pühakirjas ära Hea Karjase hääle: «Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle» (Jh 10:27)
Oma Lunastajale kallite karjaliikmetena tunnistame me Piiblit sellena, millena Jeesus seda tunnistas: Jumala enese Sõnana. «Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu…» (Hb 1:1).
Autori blogist tõlkinud Veiko Vihuri.
Pastor Matthew C. Harrison on USA konservatiivse ja konfessionaalse luterliku kiriku The Lutheran Church – Missouri Synod president
