Kaugel ääremaal asuva kiriku ette keeras buss. Selle küljele oli kirjutatud suurelt: «Riigibuss».
Bussist hakkas välja tulema inimesi. Kirikuõpetaja läks neile rõõmsa näoga vastu. Juba ammu polnud siinkandis kaugeid külalisi nähtud.
«Tere-tere! Rõõmustav on näha nii palju inimesi! Mis teid siia toob? Kas tahate kirikuga tutvuda?» küsis kirikuõpetaja.
«Tere päevast! Tahame tõesti vaadata, kas siin kolkas ka seadustest kinni peetakse. Mina olen päästeametist ja tahaksin kontrollida, kuidas teil on täidetud ohutusnõuded,» ütles esimene asjamees.
«Politseikonstaabel Kirss,» tutvustas end helkurvesti kandev pikka kasvu mundrimees. «Tahame näha, kuidas te järgite valitsuse kehtestatud piiranguid. Koroonaviirus leiab üles ka kaugemadki kolkad. Kas teil toimuvad siin rahvarohked üritused? Kas kirikus tegeletakse toitlustamisega?»
«Mina olen maakonna muinsuskaitseinspektor. Peaksite olema teadlik, et see kirik, pastoraadi ansambel ja kogu territoorium on võetud muinsuskaitse alla, aga te ei ole kaitsekohustuse teatisele alla kirjutanud,» märkis keskealine proua etteheitvalt. Ta pilk oli suunatud viltu vajunud kirikutornile.
«Mina olen kohalikust omavalitsusest. Näen, et teil on siin ilma kooskõlastuseta rajatud ja seega ilma kasutusloata kirikuhoone,» kõneles kulunud kampsuni ja teksadega pensionieelikust mees.
«Mina olen tööinspektsioonist. Kas teadsite, et 1. septembriks tuli esitada töökeskkonna riskianalüüs? Te pole seda meie süsteemis digitaalselt üles laadinud.» Kirikuõpetaja unustas mehe näo juba järgmisel hetkel ja edasine jutt läks tal üldse kõrvust mööda.
«Mina olen keskkonnaametist. Meile laekunud info kohaselt on kogudusele kuuluvas metsas nähtud lendoravaid. Kardan, et see toob omanikule kaasa teatud kohustusi. Kui teil peaks olema metsakorralduskava, tuleb see täielikult ümber teha»
«Mina olen maksuametist. Teil on juba aastaid esitamata INF-vorm. Te pole ka meile teada andnud tegelikest kasusaajatest.»
«Mina olen siseministeeriumi usuasjade osakonnast. Kogume infot usuühingute tegevuse kohta. Teie kohta meil info puudub. Teil pole isegi kodulehekülge.»
«Mina olen sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise töörühmast. Tahaksin teile tutvustada võimalust kutsuda külla vaktsineerimisbuss. Kogudused peaksid selles asjas eeskuju näitama.»
«Mina olen Ekspress Grupi ajakirjanik. Kirjutame kirikust artiklisarja.»
Kirikuõpetaja vakatas. Nii suur riigivõimu tähelepanu pani ta pea ringi käima. Kuid kallid külalised ei jäänud tema toibumist ootama, vaid tõttasid nagu hagijad kirikusse.
Tööpäeva lõpuks oli selge, et ehitusloata püstitatud muinsuskaitsealuses kirikuhoones ei vasta kehtivatele nõuetele mitte ükski asi. Puudus evakuatsiooniplaan ja varuväljapääs (selle rajamise üle läksid päästeameti ja muinsuskaitseameti esindaja omavahel kõvasti vaidlema), elektrit hangiti pikendusjuhtme abil kilbist. Lühtris kasutati küünlaid, s.t lahtist tuld.
Puudusid absoluutselt igasugused projektid, eritingimused, taotlused ja load. Kohe mitte midagi ei olnud. Kapis vedeles vaid nõukogude ajast pärit «dvadtsatka» ehk kultushoone kasutajate nimekiri.
Kirik kui töökeskkond ei kannatanud vähimatki kriitikat. Tööinspektsioon tuvastas, et mööda treppi kantslisse tõusmise kohta puudus ohutusjuhend ja kantslit kasutati, ilma et selle kohta oleks iga kord koostatud allkirjastatud protokoll.
Maksuamet avastas käärkambrist karbi, mille peale oli nurgelise käekirjaga kirjutatud: «Must kassa». Selles oli kokku viisteist eurot ja kuuskümmend kaheksa senti, mida kogudus võimude eest varjas.
Samuti olid kehvad lood rahapesu vastase võitlusega – selgus, et korjanduskarpi annetusi pannud isikuid ei tuvastata. «Kas te ei mõista, et see kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet?» käratas maksuameti töötaja.
Konstaabel Kirss tõmbas kiriku ümber juurdepääsu tõkestava lindi. Elekter lülitati tuleohutuse tagamiseks välja ning küünlad võeti hoiule. Mälestisena kaitse alla võetud vallasvara pakiti kokku ja võeti kaasa, et spetsialistid saaksid selle üle vaadata.
Kirikuõpetaja toimetati riigibussi, et viia ta linna ütlusi andma. Buss sulges uksed ja sõitis minema. Avalik kord oli ka kauges kirikus kehtima pandud. Mets mühises ja puuõõntes magasid veel õiglase und lendoravad.
