Apostel Paulus kirjutab oma kirjas galaatlastele: «Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse» (Gl 4:4–6).
Kirikuisad on juba ammu esitanud küsimuse: miks Jumal otsustas saada inimeseks naisest sündimise kaudu? Kristuse – uue Aadama – oleks võinud luua kohe täiskasvanuna, nii nagu loodi esimene inimene. See küsimus annab meile põhjust arutada ja mõtiskleda Jumala otsuse üle valida Neitsi Maarja oma emaks.
Põhjendusi pole raske leida. Ettekuulutuste kohaselt pidi Messias sündima naisest, nagu antakse teada protoevangeeliumis (1Ms 3:15), mis kuulutab vaenust Messia ja Tema ema ning mao, s.o kuradi vahel. Ettekuulutused aga peavad täide minema.
On ka põhjendatud nii, et jumalik vägi saab paremini ilmsiks siis, kui Päästja sünnib naisest: Jumal võidutseb loodu kaudu, milles avaldub Tema suveräänne võim, mis kasutab suure eesmärgi saavutamiseks nõtra vahendit.
Kolmas põhjendus: kõigi loodute seas võib ainult naine olla Jumalale emaks. Inimese loomusest tuleneb, et Jumala Poeg leiab ema – inimese, kes annab Talle ihu, mis tuuakse ohvriks Jumala auks ja inimkonna lunastamiseks.
Kirikuisad ja teoloogid on leidnud veel muidki kauneid põhjendusi.
Veel üks väga kaalukas põhjendus on vajadus kinnitada Jumala lihakssaamise tõde. Paljud hereetikud, näiteks doketistid, on väitnud, et Jeesus Kristus ei olnud inimene, vaid et Ta üksnes «läbis» püha neitsi ihu. Maarja jumaliku emaduse jaatamine kummutab taolised robustsed kujutlused.
Lisaks on inimloomus ihulik ja vaimne ning sellega kaasneb tõsiasi, et ihulik inimene tuleb ilmale emast. Vastupidiselt eespool mainitud ketserite väidetele ei vähenda tõelise inimloomuse omamine Sõna väärikust.
Samuti on pereelu osa meie olemusest – iga laps sünnib perre. Pere keskel üles kasvava lapse jaoks pole selles olukorras puudusi. Seega on kohane, et lihaks saanud Sõna eelduseks on perekondlik elu ja et seda tuleb au sees pidada. Perekondlik elu annab lihaks saanud Sõnale võimaluse olla pojaliku vagaduse eeskujuks.
Ühe hea põhjenduse lisas Püha Augustinus: inimsust väärtustatakse ühes meessoost esindajas – mehes, kes on Jumal – ja ühes naissoost esindajas – Jumalaema väärikusega riietatud naises.
Teine väga hea põhjendus puudutab inimkonna müstilist abielu Sõnaga: Maarja «jah» (fiat – «sündigu, saagu nii») öeldi kogu inimkonna ja meie kõigi nimel.
Mis puutub inimkonna päästmisse, siis asjaolu, et lihasse tulnud Sõna sai meheks, kes põlvneb liha poolest Aadamast ja sünnib naisest, teeb Temast vahendaja. Seda aktsepteerivad mõlemad Temas esinevad loomused – taevas ja maa, Jumal ja inimene.
Viimaks, et Jumal võiks võtta vastu Messia lepitusohvri patuste eest, kes on Teda solvanud, pidi Ta tulema patuste sekka. Nii ütlevad Jesaja ja Paulus. Mitte et Ta ise patune oleks, vaid Tema inimloomuse ja Aadamast põlvnemise tõttu.
Kahtlemata ei anna kõik need põhjendused ammendavat vastust ülal esitatud küsimusele. Kuid nad selgitavad ja illustreerivad seda ning lubavad meil ligineda Jumala saladustele lihaks saanud Poja ja Tema ema kohta.
Allikas: FSSPX.News
