Jüripäeval, 23. aprillil, pühitseti Tallinna toomkirikus piiskopiametisse Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan. Meie Kiriku toimetus soovib äsja pühitsetud piiskoppidele Kristuse koguduse teenimisel rohkesti Jumala Vaimu juhatust ja tarkust ülevalt. Teeme seda sõnadega, mis on võetud meie usutunnistuskirjadest.
Augsburgi usutunnistus, XXVIII:
Niisiis õpetavad meie omad, et võtmete ehk piiskoppide meelevald tähendab evangeeliumi järgi meelevalda ja Jumala käsku evangeeliumi kuulutada, patte andeks anda ja kinnitada, sakramente jagada ja talitada. Sest Kristus läkitas, Jh 20:21−23, apostleid käsuga: «Otsekui Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid. Võtke vastu Püha Vaim! Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud, kellele te patud kinnitate, neile on need kinnitatud.»
Seda võtmete ehk piiskoppide meelevalda saab väljendada ja teostada üksnes Jumala sõna õpetamise ja jutlustamisega ning sakramentide jagamisega kas suurele hulgale või üksikutele inimestele, vastavalt kutsumisele. Sest seeläbi ei jagata mitte materiaalseid asju ja hüvesid, vaid igavikulisi, nagu igavene õigus, Püha Vaim ja igavene elu. Nende hüvede osaliseks ei saa muidu kui kuulutusameti ja pühade sakramentide jagamise läbi. Sest püha Paulus ütleb: «Evangeelium on ju Jumala vägi pääsemiseks igaühele, kes usub» (Rm 1:16).
Seepärast seisneb piiskopiamet jumaliku õiguse kohaselt evangeeliumi kuulutamises, pattude andeksandmises, õpetuse üle otsustamises, evangeeliumiga vastuolus oleva õpetuse hukkamõistmises ja jumalakartmatute inimeste, kelle jumalatu loomus on ilmne, kristlikust osadusest väljaheitmises, kuid jõudu kasutamata, ainult Jumala sõna kaudu. Ja selles on pastorid ja kirikud kohustatud Kristuse sõnade kohaselt piiskoppidele kuuletuma, Lk 10:16: «Kes kuuleb teid, see kuuleb mind.»
Kui nad aga õpetavad, otsustavad või kehtestavad midagi evangeeliumiga vastuolus olevat, on meil Jumala käsk neile mitte kuuletuda, Mt 7:15: «Hoiduge valeprohvetite eest.» Ka Paulus ütleb, Gl 1:8: «Aga kui meiegi või ingel taevast kuulutaks mingit evangeeliumi selle asemel, mida meie oleme teile kuulutanud − see olgu ära neetud!» Ja 2Kr 13:8: «Sest tõe vastu ei suuda meie midagi, ükspäinis tõe poolt.» Ja samas: «Et kasutada seda meelevalda, mille Issand mulle on andnud, ülesehitamiseks, ja mitte mahalõhkumiseks» (2Kr 13:10).
Sama sätestab ka Vaimulik õigus II, küsimus 7, peatükkides Sacerdotes ja Oves. Ja püha Augustinus kirjutab kirjas Petilianuse vastu, et ka korrakohaselt valitud piiskoppidele ei tohi kuuletuda, kui nad eksivad või õpetavad ja sätestavad midagi jumaliku pühakirjaga vastuolus olevat. …piiskoppidel ei ole voli määrata või kehtestada midagi, mis on vastuolus evangeeliumiga, nagu sellele on viidatud juba eespool ja nagu õpetab ka kaanon kogu 9. alajaotuses. … Püha Peetrus keelab piiskoppidel sellise valitsemise, nagu oleks neil meelevad sundida kirikut tegema, mida nad iganes tahavad (1Pt 5:2j).
Apoloogia, XIV:
Samuti teame, et kirik on nende juures, kes Jumala sõna õigesti õpetavad ja sakramente õigesti haldavad, mitte nende juures, kes Jumala sõna ediktidega hävitada üritavad ja tapavad neid, kes õigesti ja põhjendatult õpetavad.
Apoloogia, XXVIII:
«Olge kuulekad oma juhatajaile» (Hb 13:17). See lause nõuab kuulekust evangeeliumi suhtes ja ei sea piiskopivalitsust evangeeliumi kõrvale. Samuti ei peaks piiskopid kehtestama kombetalitusi väljaspool evangeeliumi või tõlgendama oma traditsioone evangeeliumiga vastuollu minevalt. Ja kui nad seda teevad, siis on keelatud neile kuuletuda, nagu on öeldud: kui keegi kuulutaks mingit teist evangeeliumi, see olgu ära neetud (Gl 1:8).
