Milline saab olema Joe Bideni võimaliku administratsiooni väärtusplatvorm? Seni avaldatud seisukohtade järgi otsustades võib öelda, et taas kord saab hoo sisse ühiskondi ümberkujundav revolutsiooniline, jumalavastane programm.
Meenutagem, et 2014. aastal nimetas tollane asepresident Joe Biden homoõiguste küsimust «meie aja kõige olulisemaks» kodanikuõiguste küsimuseks. Tema sõnul on homoõiguste kaitsmine tsiviliseeritud rahvaste definitiivseks tunnuseks ning need õigused tuleb seada olulisemale kohale kui kohalikud kultuuritavad ja traditsioonid.
Biden kinnitas toona kohtumisel kodumaiste ja teistest riikidest pärit homoaktivistidega, et president Barack Obama korraldusel on USA välispoliitikas ja välisabis väga oluline koht lesbiliste, homoseksuaalsete, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste õiguste edendamine kõikjal maailmas.
«Mind ei huvita, milline teie kultuur on,» sõnas Biden, pidades silmas neid, kes kaitsevad oma kultuurile viidates traditsioonilist perekonda. «Ebainimlikkus on ebainimlikkus on ebainimlikkus. Eelarvamused on eelarvamused on eelarvamused.»
Tänavu augustis kirjutas Washington Post, et Joe Bideni võidu korral ootavad aktivistide rühmitused, et abordiõiguslasena tuntud Kamala Harris, kellest saab asepresident, «reproduktiivõiguste» asja edasi ajaks. Harris soovib muuta õiguse abordile föderaalseaduseks, mis teeks võimatuks USA ülemkohtu 1973. aasta kurikuulsa otsuse kaasuses Roe vs. Wade ümbervaatamise. Harrise seljataga seisab USA aborditööstus.
USA välisministri ametisse on meedias pakutud endist riiklikku julgeolekunõunikku Susan Rice’i. 2014. aastal ütles Rice julgeolekunõunikuna, et USA jaoks on homoseksuaalide õiguste kaitse kõige suuremaks inimõiguste alaseks väljakutseks maailmas.
Tõsi, põhimõttelist muutust nn homoõiguste küsimuses ei toonud kaasa ka Donald Trumpi administratsioon, mis nautis konservatiivsete kristlaste toetust. Veel sel aastal tuletasid USA saadikud Venemaal ja Poolas oma asukohariikidele patroneerivalt nn LGBT+ õigusi meelde. Kuid vähemalt ei tegelenud Trumpi valitsus eriti aktiivselt nimetatud «õiguste» üleilmse levitamisega. Tõenäoliselt on olukord nüüd muutumas.
Katoliiklik veebileht LifeSiteNews loetleb Bideni ja Harrise platvormi antikristlikke punkte: abordiõiguste laiendamine, usuvabaduse mahasurumine võrdõiguslikkuse kasuks, oma veendumustele kindlaks jäävate kristlike ühenduse õiguslik jälitamine, nn transsooliste õiguste teema muutmine peamiseks inimõiguste alaseks küsimuseks jne.
Kuigi Bideni võimaliku administratsiooni koosseis ja poliitika selgub hiljem, saab juba praegu täie kindlusega öelda, et oodata on «progressiivsete väärtuste» jõulist pealetungi. See väljavaade on äärmiselt elevile ajanud ka Eesti liberaalsed ringkonnad, kes on aastaid oma revolutsiooniliste algatustega ühiskonda lõhestanud.
Näiteks kirjutab ERRi portaalis Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson (Reformierakond), et presidendina ei vaata Joe Biden läbi sõrmede õigusriigi põhimõtete ja vähemuste kaitse riivele riikides nagu Ungari või Poola.
«Küll aga soovitaksin välisminister Urmas Reinsalul keskenduda vähemuste õigusi piiravate sammude asemel (näiteks meie suursaadikutel LGBT vähemuste kaitseks tehtavate avaldustega ühinemise keelamine või Ungari ja Poola õigusriigi problemaatika suhtes vaikimine) Eesti väärtuspõhise välispoliitika elluviimisele viisil, kus sõnad ja teod käivad kokku. Sama kehtib kogu valitsuse kohta,» manitseb Mihkelson.
Mihkelsoni hinnangul aitaks see kaasa ühisosa leidmisele USA uue administratsiooniga ning sellest võidavad ka Eesti-USA suhted ja laiemalt Eesti renomee «meie lääneliku väärtusruumi liitlaste» seas.
Kristlased teavad, et kurjuse võit ühel või teisel ajahetkel ei ole lõplik. Milline vaim maa peal ka ei valitseks ja millise vaimu lapsed ühiskondi ei juhiks, Kristus on endiselt kuningas. Ka Joe Biden ja Kamala Harris peavad kohtupäeval kuningate Kuninga palge ette astuma.
Toimetas Veiko Vihuri
