«Kui mitu diviisi on Rooma paavstil?» olevat Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin küsinud Briti peaministrilt Winston Churchillilt. Kui poliitik astub välja Kiriku vastu, peab ta selle rehkenduse ära tegema.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on Iraani sõja ja ähvarduse taustal vajadusel terve Iraani-Pärsia tsivilisatsioon minema pühkida sattunud vastamisi ameeriklasest paavsti Leo XIVndaga, kes väljendas toetust rahule. Vastasseis sai alguse möödunud nädalavahetusel, kui paavst Leo kutsus üles rahule, nimetamata samas kellegi nime: «Aitab enese ja raha kummardamisest! Aitab võimu demonstreerimisest! Aitab sõjast!»
«Ma ei ole paavst Leo suur fänn»
13. aprillil esines Donald Trump oma platvormi Truth Social kontol pikema tiraadiga paavsti aadressil: «Paavst Leo on kuritegevuse teemal NÕRK ja välispoliitikas kohutav. Ta räägib «hirmust» Trumpi administratsiooni suhtes, kuid ei maini HIRMU, mis katoliku kirikul ja kõigil teistel kristlikel organisatsioonidel COVIDi ajal oli, kui nad arreteerisid preestreid, vaimulikke ja kõiki teisi jumalateenistuste pidamise pärast, isegi õues käimise ja [teineteisest] kümne ja isegi kahekümne jala kaugusel viibimise pärast.»
«Ma ei taha paavsti, kes arvab, et on okei, kui Iraan omab tuumarelva,» jätkas Trump. «Ma ei taha paavsti, kes arvab, et on kohutav, et Ameerika ründas Venezuelat, riiki, mis saatis tohutul hulgal narkootikume Ameerika Ühendriikidesse ja, mis veelgi hullem, tühjendas oma vanglad, sealhulgas mõrvarid, narkodiilerid ja tapjad, meie riiki. Ja ma ei taha paavsti, kes kritiseerib Ameerika Ühendriikide presidenti, sest ma teen täpselt seda, milleks mind valiti…»
Edasi väitis Trump, et Leo valiti paavstiks ainult tänu temale: «Teda polnud üheski paavstikandidaatide nimekirjas ja kirik pani ta sinna ainult seetõttu, et ta oli ameeriklane, ja nad arvasid, et see oleks parim viis president Donald J. Trumpiga suhtlemiseks. Kui mind poleks Valges Majas, poleks Leod ka Vatikanis.»
«Leo peaks paavstina end kokku võtma, kasutama tervet mõistust, lõpetama radikaalsele vasakpoolsusele meele järgi olemise ja keskenduma sellele, et olla suur paavst, mitte poliitik,» põrutas Trump.
Eraldi meediale antud kommentaaris ütles Trump, et talle ei meeldi paavst, kelle arvates on okei, kui Iraan omandab tuumarelva, ja keda ei häiri kuritegevus Ühendriikide linnades. «Ma ei ole paavst Leo suur fänn. Ta on väga liberaalne inimene,» sõnas Trump.
Paavst Leo (Robert Francis Prevost, sündinud 1955. aastal Chicagos) vastas Ameerika presidendi kriitikale NBC reporterile antud vastuses: «Ma ei karda Trumpi administratsiooni ega evangeeliumi sõnumi valjuhäälset kuulutamist. Mind on kutsutud tegema seda, milleks kirik on kutsutud, me ei ole poliitikud, kes teevad välispoliitikat, nagu tema seda nimetab, sama vaatenurgaga, nagu tema seda võib mõista, aga ma usun evangeeliumi sõnumisse, et õndsad on rahutegijad.»
USA katoliiklasest asepresident J. D. Vance aga soovitas presidenti kaitstes jääda paavstil kirikut puudutavate teemade juurde. «Vatikanil oleks kõige parem keskenduda moraaliküsimustele, katoliku kirikus toimuvale ja lasta Ameerika Ühendriikide presidendil dikteerida Ameerika avalikku poliitikat,» ütles ta 14. aprillil Fox Newsile.
Kommenteerides Trumpi poolt sotsiaalmeediasse postitatud ja tehisaruga joonistatud pilti, millest jäi mulje, et Trump laseb blasfeemilisel viisil kujutada ennast Kristusena, leidis Vance, et tegemist oli naljaga, aga kuna paljud inimesed sellist huumorit ei mõistnud, võttis president oma postituse maha.
Kas tulekul on uus paavstide Avignoni vangipõlv?
Väidetavalt olevat keegi Ameerika Ühendriikide ametnik ähvardanud hiljaaegu ühel kohtumisel paavsti «Avignoni vangipõlvega». See viitab keskaegse paavstluse nõrkuse perioodile 14. sajandil, mil Rooma paavstid sattusid Prantsuse monarhia mõju alla ning resideerisid aastatel 1309–1376 Rooma asemel Avignonis, kus Prantsuse kuningatel oli neid lihtsam kontrollida.
Kas tõesti kavatseb supervõim USA järgmisena Vatikani riigipea ette võtta? Nii USA kui Vatikani esindajad on taolise ähvarduse esitamist siiski eitanud.
Paavst Leo XIV toetuseks on sõna võtnud erinevad USA ja muu maailma kirikutegelased. Näiteks teatas USA katoliku piiskoppide konverentsi esimees Paul S. Coakley, et paavst ei ole Trumpi rivaal ega üldsegi poliitik: «Ta on Kristuse asemik, kes kuulutab evangeeliumi tõde ja kannab hoolt hingede eest.»
Vatikani usudoktriini dikasteeriumi endise prefekti kardinal Gerhard Mülleri sõnul pole kellelgi õigust paavsti kritiseerida, kui ta tunnistab ustavalt rahu evangeeliumi. «Keegi ei saa Pühalt Isalt oodata midagi muud kui tema pühendumust rahvaste maise rahu tagamisele,» ütles kardinal Müller.
Trumpi ründavaid avaldusi on kritiseerinud ka Chicago kardinal Blase Cupich ja Newarki kardinal Joseph Tobin, samuti Winona-Rochesteri piiskop Robert Barron ja Arlingtoni piiskop Michael Burbidge.
Konservatiivsete katoliiklaste suhtumine Trumpi on muutumas
BBC teatel on presidendi ründavad sõnavõtud esimese ameeriklasest paavsti aadressil ja tehisaruga joonistatud blasfeemiline pilt muutmas katoliiklastest konservatiivide suhtumist Trumpi.
«Ma palvetan, et see kõik selgitaks inimestele, et me ei vaata riikliku juhi poole, me ei vaata nende poole, kellel on kõige rohkem raha või kõige rohkem relvi. Me vaatame Kristuse poole,» vahendatakse konservatiivse piiskop Joseph Stricklandi sõnu. Alles 2024. aastal pidas Strickland peaettekande konservatiivse liikumise CPAC konverentsi, kus aukülaliseks oli Donald Trump.
«Kahjuks tundub, et Trump ei suuda põhimõtteliselt oma sõnavõtte pehmemaks muuta, oma liialdusi tunnistada või nende käest vabandust paluda, keda ta on solvanud. Surve all muutub ta veelgi võitluslikumaks, veelgi altimaks kõigiga vastamisi astuma. Ma kardan, et tema viimastes võitlustes ilmnenud ülbus toob kaasa traagilisi tagajärgi, tühistades kõik selle hea, mida tema presidendiaeg oleks võinud saavutada,» leiab konservatiivne katoliiklik kommentaator Phil Lawler.
