Kui palju kordi me oleme kuulnud, et Eestis on riik ja kirik lahutatud. Nüüd aga selgub, et riik kirjutab kirikujuhtidele ette, milliseid poliitilisi seisukohti nad peavad avaldama. Ja mis kõige kõnekam – võim teatab, et Eestis tegutsev kirik peab lähtuma «Eesti väärtusruumist».
Praegu käib jutt kitsamalt Venemaa agressiooni hukkamõistmisest kirikute poolt. Eesti Vabriigi siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt ei varja, et riik nõudis Eesti Kirikute Nõukogult Ukraina ründamise hukkamõistmist.
«Eesti Kirikute Nõukogu on meie partner, ja kui Vene Föderatsiooni agressioon Ukrainas algas, siis selgitasime, et Eesti ühiskonna sõjast tingitud lõhenemise vältimiseks peavad nad selge ja ühemõttelise seisukoha kujundama, milles on kesksel kohal Putini režiimi agressiooni ja Vene Föderatsiooni ründe hukkamõist [minu rõhutus – V. V.]. Selline seisukoht aitaks Eesti inimestel sõltumata rahvusest ja päritolust ennast üheselt defineerida. Eesti Kirikute Nõukogu võttis seisukoha, kuid sõnastas selle nii, et nad ühinevad ÜRO deklaratsiooniga, milles Vene Föderatsiooni tegevus on hukka mõistetud, aga ei ole hukka mõistetud Putini režiimi tegevus Ukrainas,» vahendab Postimees asekantsler Küüdi sõnu.
Võtab õhku ahmima. Võim nõuab kirikute katusorganisatsioonilt poliitilise avalduse tegemist ning ilmutab veel rahulolematust, et see polnud päris selline, nagu oodati. (EKNi avaldust saab lugeda nt siin.)
Kuid asi ei piirdu sellega. Postimees kirjutab, et ministeeriumile teeb muret «Moskva patriarhaadi asi» ning et asekantsler on selle teemaga praegu väga hõivatud. Raivo Küüt on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi metropoliit Eugeni järgmiseks nädalaks kohtumisele kutsunud. «Ma väljendan selgelt meie muret ühiskonnas toimuva pärast ning kirikupea rollist selles ja selgitan, kuidas tema sõnumid julgeolekuriski tekitavad ja ühiskonda lõhestavad. Kirikupea ebalev positsioon ainult süvendab lõhet. Eestis tegutsev kirik peab lähtuma Eesti väärtusruumist. Ta ei ole küll otse öelnud, et Venemaa teeb õigesti, aga pole selle tegusid ka hukka mõistnud,» sõnab Küüt.
Kuid kas ei kuulu Eesti väärtusruumi ka meie põhiseadus? Eesti põhiseaduse paragrahv 41 sätestab: «Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.» Riigivõimul ei ole vähimatki õigust nõuda kodanikelt või kodanikuühendustelt, sealhulgas usulistelt ühendustelt mingite ühiskondlik-poliitiliste seisukohtade väljendamist või mingite sündmuste hukkamõistmist. See lihtsalt ei ole vabas ühiskonnas vastuvõetav käitumine.
Eriti ohtlik on viitamine mingile ebamäärasele «Eesti väärtusruumile». Täna kasutatakse seda mõistet Ukraina sõja kontekstis, ent homme võidakse Eesti Kirikute Nõukogule ja iseäranis MPEÕK-le teada anda, et riiklike väärtustega ei ole kooskõlas näiteks homoseksuaalsete suhete patuks pidamine ja kristliku abielueetika propageerimine. Kindlasti ei piirdu nõudmiste loetelu selle punktiga.
Ja veel. Kas pole silmakirjalik, kui ühelt poolt Moskva patriarhaadile heidetakse ette lähedasi suhteid Vene riigiga (mis on kahtlemata tõsi), ent samal ajal kirjutab Eesti riik kirikutele ette, milliseid poliitilisi seisukohti need väljendama peavad? Kui Vene kirik jutlustab truudust oma kodumaale, on see paha, kuid see, et Eesti kirikud peavad demonstreerima truudust «Eesti väärtustele», on hea ja õige.
See, et Eesti riik survestab põhiseaduse ideaale rikkudes kirikuid võimule meelepäraseid seisukohti omaks võtma ja väljendama, ei ole absoluutselt vastuvõetav ja peab kohe lõppema. Asi on ka pretsedendis – kui seda õnnestub teha ühel juhul, siis kahtlemata kasutab võim kirikute suhtes sama hooba ka edaspidi. Eesti puhul kahjuks ei üllata, et autoritaarselt käituv võim vilistab põhiseadusele.
