Ristiusk, nõnda kui teda pühas kirjas õpetatakse, on meie ülem vaimu ja südame harimise põhi ja meie kõige kallim vara siin maa pääl. Kristlik kirik on meie vaimulik ema ja tema on Euroopa rahvad selle järje pääle kasvatanud, kus nad praegu seisavad ja muist rahvaist üle käivad. Tema on ka meie, Eesti rahva, vaimu ja südame harija olnud ja peab ka edaspidi see au ja ameti sisse jääma. Kes siis seda oma vaimulikku ema põlgab ja mõnd muud põhja rahva valgustamisele tahab panna, eksib minu arvates raskeste. Iga õige Eestimees peab oma kirikut ja ristiusku armastama ja austama ja ei tohi mitte sallida, et teda pilgatakse ehk maha lõhutakse.

Kiri «Sakala» väljaandjale, 18. juulil 1878

+ + +

Ristiusk ei anna ühelegi rahvale iseäralist eesõigust teist ega luba tõisi maha rõhuda. Tema tahab üksnes kõiki pühendada ja Jumala lapsiks teha. Ja selle poolest peame kõik üheks saama ja ühed olema. Sellepärast ja selle põhjuse peal ütleb ka apostel Paulus (Kal. 3,28): «Ep ole Juudameest ega Kreekameest, ep ole sulast ega vaba, ep ole meest ega naest, sest teie kõik olete üks Kristuse Jeesuse sees.» Selle põhja peal peame meie kõik seisma, kui meie maal riid peab kaduma ja rahu õiget eluvilja kasvatama. Kiri ei kisu kuskil priiust ja õigusi maha, mis Jumal ise seadnud, vaid püüab kõiki pühitseda ja kõigile püha kohusid südamesse kirjutada. Kes siis rahvalikke [rahvuslikke] püüdmisi paganliseks ja ristiusu vastaliseks tahavad ajada, eksivad üli väga.

Tõine aruanne tööst Aleksandri-kooli kasuks

+ + +

Ma mõistan natsiooni all üht rahvast ühise päritolemise ning kodumaaga, ühise ajaloo ning traditsiooni ja ühise keele ning kombega. … Paganlikud natsioonid austavad ühiseid kodumaa jumalaid ja neil on oma iseäralik rahvuslik jumalateenimise viis, kristlikud rahvad tunnistavad harilikult ühte ja sama usku ja neil on harilikult samad kiriklikud seadeldused. … Kõik see kokku, mis ühe natsiooni olemuse välja teeb, on tema rahvus. Rahvuslik on inimese juures kõik see, mis ta kogu rahva ühisvarana oma esivanematelt pärinud on ja mis teda eraldab teise natsiooni kuulujaist. Siia kuulub ülemalüteldut mööda põlvnemine ja päritolu, kehatüüp ja meelelaad, keel ja komme, mõtteviis ja religioon.

Eesti päevaküsimused