Kokkuvõte: põrgupiinad kuraditele ja jumalatutele kestavad igavesti. Kristus käis põrgus, hävitas kõigi usklike jaoks põrgu ning lunastas nad surma ja kuradi meelevallast, igavesest hukatusest ja põrgusuust.

Athanasiose usutunnistus

[Kristuse] tulles tõusevad kõik inimesed üles oma kehadega ja annavad aru oma tegudest: ja kes on head teinud, lähevad igavesse ellu, kes on halba teinud, igavesse tulle.

See on katoolne usk: igaüks, kes seda ustavalt ja kindlalt ei usu, ei või saada päästetud.

Augsburgi usutunnistus, ladinakeelne versioon

XVII artikkel. Kristuse tagasitulekust kohtumõistmiseks

Samuti nad õpetavad, et Kristus ilmub maailma lõpul kohut mõistma ning äratab üles kõik surnud, annab vagadele ja äravalitutele igavese elu ning lakkamatud rõõmud, jumalatud inimesed aga ja kuradid Ta mõistab hukka ja neid piinatakse lõputult.

Nad taunivad anabaptiste, kes arvavad hukkamõistetud inimeste ja kuradite piinadele tulevat lõpu.

Nad taunivad ka teisi, kes külvavad praegu judaistlikke arvamusi, et vagad võtavad enne surnute ülestõusmist enda kätte maailma valitsemise, surudes kõikjal alla jumalatud.

Augsburgi usutunnistus, saksakeelne verisoon

XVII. Kristuse taastulekust kohtumõistmiseks.

Samuti õpetatakse, et meie Issand Jeesus Kristus tuleb viimsel päeval kohut mõistma ja kõiki surnuid üles äratama, usklikele ja väljavalitutele igavest elu ja igavest rõõmu andma, jumalatuid inimesi aga ja kuradit põrgusse ning igavesse karistusse mõistma.

Seepärast mõistetakse hukka taasristijad, kes õpetavad, et kuradile ja äraneetud inimestele ei saa osaks igavene piin ja kannatused.

Samuti mõistetakse siin hukka teatud juudi õpetused, mida võib praeguselgi ajal kohata, et enne surnute ülestõusmist asutavad pühad ja vagad maa peal riigi ja hävitavad kõik jumalatud.

Konkordiavormel, Epitome

X Kristuse põrguskäigust

Status controversiae. Põhivaidlus selle artikli puhul

Mõnede Augsburgi usutunnistust toetavate teoloogide vahel tekkis vaidlusartikli üle: millal ja mis viisil, vastavalt meie lihtsale kristlikule usule, käis Issand Kristus põrgus, kas see toimus enne või pärast tema surma? Samuti, kas ta käis seal ainult hingega või ainult jumaliku loomusega või ihu ja hingega, vaimselt või ihulikult? Ja kas see artikkel kuulub kannatuse või Kristuse aulise võidu ja triumfi juurde?

Aga kuna seda artiklit, nagu ka eelmist, ei ole võimalik ei meelte ega mõistusega haarata, vaid seda peab ainult usus vastu võtma: siis on meie üksmeelne otsus, et selliste asjade üle ei tule mitte vaielda, vaid lihtsalt uskuda ja õpetada, nagu seletas väga kristlikult õnnis doktor Luther oma Torgau jutluses aastal 1533, kus ta kõrvaldas kõik kasutud ja tarbetud küsimused ning manitses kõiki jumalakartlikke kristlasi usu kristlikule lihtsusele.

Sest meile on küllalt sellest, kui me teame, et Kristus käis põrgus, hävitas kõigi usklike jaoks põrgu ning lunastas nad surma ja kuradi meelevallast, igavesest hukatusest ja põrgusuust. Ent selle, kuidas see toimus, me peame jätma teise ilma jaoks, kus meile ei ilmutata mitte ainult seda, vaid ka palju muid asju, mida me siin oleme lihtsalt uskunud ja mida me ei suuda oma pimeda mõistusega taibata.

Konkordiavormel, Solida declaratio

IX Kristuse põrguskäigust

Kuna nii vanaaja kristlikel kiriku õpetajatel kui ka mõnedel meie teoloogidel võib leida erinevaid seletusi Kristuse põrguskäigu artikli kohta, jääme ka siin meie kristliku usu lihtsuse juurde, nagu sellele juhtis meie tähelepanu dr. Luther jutluses Kristuse põrguskäigust 1533. aastal Torgau lossis, millega me tunnistame: «Mina usun Issandasse Kristusesse, Jumala Pojasse, kes on surnud, maha maetud ja alla läinud põrguhauda.» Siin eristatakse Kristuse mahamatmise ja põrguskäigu artikleid ja me usume lihtsalt, et kogu isik, Jumal ja inimene, läks pärast mahamatmist põrgusse, võitis ära kuradi, hävitas põrgu võimu ja võttis kuradilt ära kogu tema väe.

Me ei peaks end «vaevama suurte, teravmeelsete mõtetega», «kuidas see toimus», sest see artikkel on «mõistuse ja viie meelega» sama vähe haaratav nagu eelminegi, see tähendab see, kuidas Kristus istub Jumala kõikvõimsa väe ja ülevuse paremal käel; vaid me saame seda lihtsalt uskuda ja Sõnast kinni hoida. Nii me säilitame asja tuuma ja lohutuse, et «ei põrgu ega kurat ei saaks» ei meid ega kedagi teist, kes usub Kristusesse, «vangi võtta ega meile kahju teha».

Eesti luterlik katehheetiline traditsioon

Önsa Lutteruse weikenne katekismus, ärraselletud. Tallinn, 1884 [Martin Körberi seletustega]:

302. Mis annab siis Issand uskumata inimestele?

Igavest surma, see on see hirmus põli, kus nemad igavesti «Issanda palest äraheidetud» – kuradi juures põrgus igavest valu tundvad, ihu ja hinge poolest.

«Siis ütleb tema ka neile, kes pahemal käel on: Minge ära minust, teie äraneetud, igavesse tulesse, mis valmistud on kuradile ja tema inglitele.» «Ja needsinased lähevad igavesse valusse, aga õiged igavesse elusse.» Mt 25:41.46

«Nende uss ei sure mitte ära, ja nende tuli ei kustu mitte ära.» Js 66:24.

Õndsa Lutheruse Wäikene katekismus seletustega. Tallinn, 1917:

454. Mis annab Jumal uskmata inimestele osaks?

Igavese surma, selle hirmsa põlve, kus nemad igavesti Jumala palge eest ära heidetud on, ja kuradi juures põrgus igavest valu tunnevad ihu ja hinge poolest, – see’p see igavene hukatus ongi.

«Siis ütleb Issand neile, kes tema pahemal käel on: Minge ära minust, teie äraneetud, igavesesse tulesse, mis valmistatud on kuradile ja tema inglitele. Ja needsinased lähevad igavesse valusse, aga õiged igavesesse elusse.» Mt 25:41–46.

«Nende uss ei sure mitte ära ja nende tuli ei kustu mitte ära.» Js 66:24.