Helsingi ringkonnakohus lükkas tagasi kõik kolm Päivi Räsäneni vastu esitatud süüdistust ja samuti piiskop Juhana Pohjola vastu esitatud süüdistuse. Päivi Räsänen avaldas tänu Jumalale, oma advokaadile ja tema meeskonnale ning kõigile, kes teda on toetanud.
Nagu Räsänen märkis, oli otsus ootuspärane ning ta ei arvanud kogu uurimis- ja kohtuprotsessi ajal kordagi, et ta oleks oma kirjutistes või avalikes väljaütlemistes kuidagi seadust rikkunud.
Ringkonnakohtu kolm liiget on üksmeelselt kinnitanud, et ükski uurimise objektiks olnud kirjalik tekst – tvitterisäuts ja pamflett – või sõnavõtt raadiosaates ei oma kuriteo tunnuseid ega riku seega seadust.
Ringkonnakohus märkis, et Räsäneni väljaütlemised ei ole solvanud ega laimanud homoseksuaale. Samuti leiti, et kirjutiste eesmärk ei ole homoseksuaalide haavamine.
Räsänen rõhutas, et tema esitatud piibliõpetused ning tema poolt kirjutatud pamflett homoseksuaalsusest on kooskõlas seadusega.
Kohtuotsus jõustus väljakuulutamisega
Kohtuotsus jõustus väljakuulutamisega. Räsänen ütles, et kui ta 1995. aastal valiti parlamenti, siis ta eeldas, et satub poliitikuna erinevate rünnakute alla. Aga siiski osanud ta toona arvata, et saab kriminaalsüüdistuse oma kristlike veendumuste ja väärtusmaailma pärast pelgalt seetõttu, et avaldab piiblisalmile tuginedes kristlasena oma arusaamu. Räsänen on poliitikas olnud tegev pea 30 aastat.
Räsäneni sõnul oli kokku ligi neli ja pool aastat kestnud protsess päris keeruline. See on sisaldanud ebatõeseid süüdistusi väga kõrgelt riigiametnikult, s.t peaprokurörilt, korduvaid pikki ülekuulamisi, mis kestsid kokku enam kui 13 tundi, ettevalmistumist kohtuistungiteks. Kogu see vaev oleks võinud väga lihtsalt jääda olemata, kui ta suvel 2019 oleks oma kirjutisi kahetsenud ning neist taganenud. Ka politsei ülekuulamistel küsiti temalt kolmel korral, kas ta oleks valmis kõrvaldama oma kirjutised sotsiaalmeediakontolt ja kodulehelt. Samuti andis Soome peaprokurör oma avalikus sõnavõtus 2019. aastal mõista, et võimalik taganemine oma kirjutistest mõjutaks oluliselt Räsäneni vastu alustatud protsessi.
«Vastasin, et seisan mulle väga sügavalt minu veendumustega kooskõlas olevate Piibli õpetuste eest, milline iganes ka oleks sellega kaasnevad tagajärjed,» ütles Räsänen. Ta lisas, et tegemist ei ole tema isiklike seisukohtadega, vaid küsimus on tuhandete sarnaselt mõtlevate kristlaste – ning mitte ainult kristlaste, vaid kõigi inimeste – õigusega väljendada oma veendumusi.
Selle tõttu leiab Räsänen, et tema võitlus ei olnud asjatu ning kohtu otsust võib sellistes küsimustes pidada pretsedenti loovaks, et teised inimesed ei peaks kogema sarnaseid katsumusi.
Räsänen ütles, et peab enda privileegiks seista sõnavabaduse eest, mis on demokraatliku ühiskonna üks põhivabadusi. Kuna kohus on sõnavabadust tunnistanud, võib ta tunda uhkust oma kodumaa üle, kus sõnavabadust austatakse.
Helsingi maakohus (käräjäoikeus) lükkas 30. märtsil 2022 tagasi kõik Päivi Räsäneni ja piiskop Juhana Pohjola vastu esitatud süüdistused ning mõistis nad õigeks. Pärast prokuröri edasikaebust arutas süüdistusi ringkonnakohus (hovioikeus), kes arutas süüdistusi 30. augustist 1. septembrini toimunud kohtuistungil.
Räsänen lisas, et ringkonnakohtu otsus on sõna- ja usuvabaduse seisukohalt ajalooline, kuna Soome ajalugu ei tunne varasemat kriminaalsüüdistusel põhinevat kohtuprotsessi, kus kohtus vaieldakse tundide kaupa mõiste «patt» tähenduse üle.
Rahvusvaheline huvi kohtuprotsessi vastu on olnud suur. Nagu Räsänen kinnitas, ei olnud tegemist tema korraldatud kampaaniaga. Huvi on ilmselt lähtunud sellest, et kui taoline kohtuprotsess on võimalik sellises demokraatlikus õigusriigis nagu Soome, võib see osutuda võimalik ka ükskõik millises teises riigis. Kuna Soomes kehtivad sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega sarnased vaenu õhutamist keelavad seadused, on nimetatud kohtuprotsessi väga hoolikalt jälgitud.
Räsänen tuletas meelde, et kogu protsess sai alguse juunis 2019 avaldatud tvitterisäutsust, milles Räsänen esitas lähtuvalt Piiblis Kirjas roomlastele 1. peatükis salmides 24 kuni 27 öeldust küsimuse Helsingi homoparaadi Pride toetajaks saanud evangeelsele luterlikule kirikule. Räsäneni kriitika objektiks ei olnud mitte ükski vähemus, vaid kiriku juhtkond, kelle poole pöördudes Räsänen avaldas muret, et kui kirik tegutseb vastuolus oma põhilise dokumendi, Piibliga, siis see õõnestab usaldust Piibli, Jumala sõna vastu. Seega ei ole küsimus enam üksnes abielus, vaid hingede pääsemises.
Pärast tvitterisäutsule esitasid erinevad inimesed ühtekokku viis kuriteoteadet, millest kolme põhjal esitas Soome peaprokurör süüdistuse. Lisaks tvitterisäutsule põhines prokuröri süüdistus Räsäneni 2004. aastal avaldatud pamfletil «Ta lõi nad meheks ja naiseks» ning Soome rahvusringhäälingu Yle raadiosaates detsembris 2019 avaldatud arvamustele. Kahe viimase nimetatu puhul politsei leidis, et kuriteo koosseis puudub, kuid Soome peaprokurör kohustas politseid uurimist siiski alustama.
Uurimise alustamisest keeldumist põhjendas politsei muuhulgas järgnevalt: «Kui pidada mõnda piiblis esitatud seisukohta vaenu õhutavaks kuriteokoosseisu mõttes, siis oleks vaenu õhutatava kuriteona karistatav ka Piibli levitamine või selle inimestele kättesaadavaks tegemine.»
Räsänen rõhutas, et tema väljaütlemised abielust, elamisest mehe ja naisena ning eriti Pauluse õpetuse kohta patust on olnud kirikute õpetuseks juba 2000 aastat. Tegemist on klassikaliste kristlike arusaamadega, mis ei lähtu mitte vaenust, vaid ligimesearmastusest. Räsänen kinnitas, et tema isiklikult ei pea õigeks mitte kellegi solvamist, ähvardamist ega laimamist. Teoloogilisi arutelusid ei peaks pidama kohtusaalis, märkis Räsänen.
Peaprokuröri süüdistused sisaldasid valet
Peaprokuröri esitatud süüdistused sisaldasid muuhulgas nelja otsest valet. Ehkki need lükati tagasi juba maakohtu otsuses, väitis prokurör ka ringkonnakohtus, otsekui Räsänen öelnud, et LGBT-inimesed on alaväärtuslikud ning et tema arvates ei ole nad Jumala loodud. Ehkki Räsänen kinnitas kohtus, et ta ei ole midagi taolist öelnud, levisid need kohtuprotsessi kajastuses ometigi rahvusvahelises meedias, solvates homoseksuaale. Seega on solvanguteks osutunud prokuröri alusetud süüdistused, mis loovad mulje, otsekui Soome parlamendis oleks liikmeid, kelle arvates on alaväärtuslikke inimesi, keda Jumal ei ole loonud.
Prokuröri poolt kohtus väljendatud mõtteviis, et inimese tegusid ei saa lahutada tema identiteedist ega tema väärtuslikkusest, on täiesti eluvõõras.
Räsänen märkis, et kirjeldas kohtuistungil, kuidas ta on kasvatanud üles viis last, armastades neid sama palju isegi siis, kui pidi mõnda neist mingi teo pärast manitsema ning see ei tähenda, et ta oleks pidanud last vähem väärtuslikeks kui teisi lapsi või et ta ei oleks enam seda last armastanud. Ka õigusriigis ei kaota oma väärtust inimesena isegi kõige hullemad kurjategijad, isegi kui neid kuritegude eest karmilt karistatakse.
Räsäneni süüdistati väga rasketes kuritegudes, kuna vaenu õhutamist puudutavad paragrahvid on Soome kriminaalkoodeksi peatükis, mis käsitlevad sõjakuritegusid ja inimsusvastaseid kuritegusid.
Prokurör: sõnavabadus vajab piiranguid
Prokurör ütles kohtuistungil, et igaüks saab uskuda seda, mida tahab, ka Piiblit võib tsiteerida, aga sõnavabadus vajab väliseid piiranguid. Oluline pole mitte see, kas Räsäneni väljaütlemine on tõde või vale, vaid see, kas need on solvavad.
Räsänen märkis, et talle tuli meelde, kuidas ta töötas siseministrina ning tema vastutusalas olid ka kirikud. Ükskord kohtus ta ministrina Hiina Rahvavabariigi usuasjade eest vastutava ministriga, kes ütles sarnaselt, et oma peas võib igaüks uskuda, mida tahab, kuid tal pole õigust seda välja öelda.
Räsänen tänas tuhandeid inimesi, kes aastatepikkuse protsessi ajal on teda toetanud ning tema pärast palvetanud. Samuti tänas ta toetuse eest oma abikaasat Niilot, perekonda ja advokaati. Ühtlasi tänas ta piiskop Juhana Pohjolat, kes haigestumise tõttu ei saanud pressikonverentsil osaleda.
Räsänen tunnistas, et aastatepikkune protsess on juba jõudnud kitsendada sõna- ja usuvabadust pannes inimesi ise ennast tsenseerima, kartusest et satutakse samasuguse protsessi osaliseks. Vaenu õhutamise eest võib karistada kuni kaheaastase vanglakaristusega, prokurör nõudis Räsäneni trahvimist, kuid olulisemaks probleemiks oleks osutunud tsensuur. Räsäneni süüdimõistmisega oleks antud alus tuhandete trükiste keelamisele ning moodsa aja raamatupõletamisele.
Räsänen avaldas lootust, et prokurör lepib kohtuotsusega, kuigi tal on õigus kahe kuu jooksul kaevata otsus riigikohtusse (korkein oikeus). Kui selleks vajadus tekib, on Räsänen valmis sõna- ja usuvabaduse eest seisma nii riigikohtus kui ka Euroopa inimõiguste kohtus.
Toimetas Illimar Toomet
