Kuigi paljud mu sõpradest on oma vaimulikule sisetundele toetudes kindlad, et Donald Trump valitakse tagasi, ei paista tavapilgule tema väljavaated kuigi head. Mis juhtub, kui Trump ja Pence kaotavad Bidenile ja Harrisele? Mis juhtub, kui Joe Bidenist saab meie riigi 46. president? Mida see tähendab konservatiivsetele ameeriklastele?

Ühelt poolt – see ei ole maailmalõpp. Päike paistab endiselt. Lapsed sünnivad. Paarid abielluvad. Õppetöö jätkub, olgu virtuaalselt või füüsiliselt. Ärimaailm jätkab oma toimetustega. Spordimaailmas jätkuvad mängud. Tähistatakse tavapäraselt tänupüha, hanukkat, jõule ja uusaastat.

Kordan: see ei ole maailmalõpp.

Kuigi seda kardetakse, ei minda relvaomanikelt kõiki nende käes olevaid relvi kokku korjama. Valitsus ei lase kirikuhooneid maha lammutada. Lärmitsevad jõugud ei võta kõiki linnu ja eeslinnu oma kontrolli alla. Lennukid ei kuku taevast alla.

Ja mis peamine, Jumal taevas jääb Jumalaks, Ta ei loovuta meid totaalsele kaosele ja hävingule. Lisaks on olemas kümned miljonid ameeriklased (ma ütleksin, et selge enamus), kes tahavad seda, mis on meie riigile parim.

Kuid ärgem laskem end eksitada. Tõenäoliselt on Bideni ja Harrise võidul mitmed väga tõsised tagajärjed kristlastest konservatiivide ja nende ideoloogiliste mõttekaaslaste jaoks teistest religioonidest. Olukord võib üpris kiiresti palju süngemaks muutuda.

Võtame elupooldava liikumise.

Biden on teatanud, et ta muudab Roe v. Wade’i [USA ülemkohtu otsus abordi lubamise kohta 1973. a] üleriigiliseks seaduseks. Harris aga on kõige sõjakam abordipooldajast [asepresidendi] kandidaat meie ajaloos.

Kui demokraadid peaksid senati tagasi võitma, saaks niisuguse seaduse vastu võtta ja elupooldajate aastakümnete pikkune võitlus kohtutes on ühekorraga kaotatud. Samuti eksisteerib kurjakuulutav võimalus – ning on tähelepanuväärne, et Biden ja Harris ei eita seda –, et ülemkohus «täidetakse» oma inimestega. Sellel saavad olema veelgi tõsisemad tagajärjed, mis ei jäta puutumata meie kõige põhilisemaid vabadusi – veendumus-, sõna- ja usuvabadust.

Koroonapiirangute ajal oleme näinud äärmist ebavõrdsust mõnedes demokraatide juhitud linnades ja osariikides, kus abordikliinikud ja alkoholipoed on jäänud avatuks, sest pakuvad niinimetatud «hädavajalikke teenuseid», samas kui kirikute ja sünagoogide tegevus on endiselt piiratud. Kuid sellistel ennekuulmatutel otsustel – need on tõepoolest ennekuulmatud – oleks Bideni ja Harrise võidu korral üha tugevam kohtuvõimu toetus.

Californias tohib suurte massidena tänaval protestida, kuid ei tohi väikese rühmaga oma kodus piiblitundi pidada. On lubatud karjuda Black Lives Matter’i meeleavaldusel, aga ei tohi laulda jumalateenistusel. Nevadas võib kasiino olla avatud, kui täituvus on kuni 50 protsenti, ent kui kirikus on 3000 istekohta, siis ei või osaleda rohkem kui 50 inimest.

Meie vabadused on tõesti rünnaku all. Trumpi ajal tõrjub justiitsministeerium seda rünnakut. Bideni ja Harrise ajal tõrjutaks vastupidises suunas – surutaks kirikuid, mitte nende leeri.

Obama ja Bideni administratsiooni ajal võis osariik, mis ei lubanud bioloogiliselt meessoost isikul osaleda tüdrukute spordirühmas või viibida nendega samas duši- ja riietusruumis, ilma jääda oma koolide riiklikust rahastamisest. See poliitika kohtas sedavõrd ulatuslikku vastupanu, et 2016. aasta juulis teatas Politico, et «pooled kõigist osariikidest sõdivad nüüd [Obama] administratsiooniga transsoolisi õpilasi puudutava ja ühiskonda lõhestava küsimuse pärast. Kohtuasjade järjest suurenev hulk viib paratamatult selleni, et see küsimus jõuab ülemkohtusse.»

Trumpi administratsioon tühistas selle koormava ja diskrimineeriva poliitika, muutes kõik need kohtuasjad tarbetuks. Teravas kontrastis sellega säutsus kandidaat Biden selle aasta alguses: «Olgu selgesti öeldud: transsooliste võrdsed õigused on meie aja kodanikuõiguste küsimus. Põhiliste inimõiguste osas ei saa kompromissi teha.»

Nii kenasti kui see ka ei kõla, tähendab see miljonite teiste, eriti meie õpilaste õigustel tallamist. Ja kui kongress on demokraatide käes ning ülemkohus täidetud nende inimestega, kes seisaks meie laste ja lapselaste eest?

Veel kord, Bideni ja Harrise võit ei ole maailmalõpp. Poliitilist draamat saab koguni pisut vähem olema, sest «kaose president» on ametist läinud.

Kuid nagu ma tviitisin 7. oktoobril, «On tõsi, et [Donald Trump] provotseerib vasakpoolsete, olgu meedia või Hollywoodi, rünnakuid enda vastu. Arvake ära, kes saab olema nende sihtmärk siis, kui Trump on läinud. Meie kõik, kes me jagame konservatiivseid, piibellikke väärtusi.»

Õnneks on valimisteni veel mitu nädalat ja tulemusest sõltumata on Jeesus endiselt Issand. Samas on oluline teadvustada, mis on kaalul, ja eelnevas keskendusin vaid mõnedele asjadele.

Autori blogist tõlkinud lühendatult Veiko Vihuri