Miks on Ühendkuningriigi anglikaani vaimulike enamus vasakpoolsete vaadetega? «Lühidalt öeldes paistab, et selline see maailm on. Või vähemalt selle riigi institutsioonide maailm BBCst politseini, haridusasutuseni ja National Trustini alates 1960. aastatest.»
Ühe uuringu kohaselt hääletas 2019. aasta üldvalimistel vaid 6 protsenti Inglismaa Kiriku vaimulikest tooride (konservatiivide) poolt ja 40 protsenti leiboristide poolt. See näitab, et inglise anglikaani vaimulikud on tunduvalt vasakpoolsemad võrreldes ühiskonna kui terviku hoiakutega.
Juba 2014. aastal kirjutas üks konservatiivsete vaadetega vaimulikuks pürgija, Harry Pinker, et valdav osa tema kolledžis õppinud umbes 60 tulevasest vaimulikust oleks end uhkusega sotsialistiks nimetanud ning konservatiive oli nende seas kõigest kolm-neli.
«Kahe aasta jooksul ei ole ma siin kuulnud jutlustatavat muud kui vasakpoolseid vaateid, seda nii kohalike õppejõudude kui külalislektorite poolt. Meid toidetakse lakkamatu propagandaga, et toorid kujutavad endast kurjust ja eksisteerivad puhtalt rikaste huvides,» kurtis Pinker.
Endine Inglismaa Kiriku vaimulik, praegu evangelikaalse ajakirjanikuna töötav Julian Mann leiab, et anglikaani kirik on vasakule kaldu sarnaselt teistele riiklikele institutsioonidele nagu rahvusringhääling (BBC), politsei, haridussüsteem jne. Ta kirjutab:
«Suurbritannia institutsioone, sealhulgas Inglismaa Kirikut [riigikiriku staatuses anglikaani kirikut – toim.], juhivad nüüd mehed ja naised, kes on läbi imbunud vasakpoolsetest doktriinidest, mis muutusid domineerivaks ülikoolides, kus nad käisid 1970. ja 1980. aastatel, eriti veendumusest, et riik on inimkonna olukorra parandamise kõige tõhusam vahend.»
«Kuna ajalooline kristlus rõhutab ihu ülestõusmist ja igavest elu – nagu kõlavad apostliku usutunnistuse lõpusõnad – siis on virgunud riik (the kingdom of woke), kus inimkond saab teoks teha selle maailma vikerkaareutoopia – fundamentaalselt vastuolus Jumala ja Kristuse kuningriigiga,» leiab Mann. (Termin woke viitab teadlikkusele sotsiaalse ja rassiõigluse küsimustes.)
2019. aastal läks katoliku kirikusse üle Inglise kuninganna endine kaplan Gavin Ashenden, kes heitis oma varasemale kodukirikule ette, et see on kultuurisõjas poolt vahetanud ja et selle suuresti pahempoolne vaimulikkond usub, et maa peale on võimalik rajada võrdsuse paradiisi. Tema hinnangul sai sekulaarne «ristisõda» alguse ülikoolides ja levis sealt kogu ühiskonda.
Mitmetes lääneriikides, eriti aga USAs ja Suurbritannias, on kujunenud põletavaks sotsiaalse õigluse küsimuseks kolonialismi pärandi ja rassismi teema.
Möödunud suvel vahendas Meie Kirik uudise, et Canterbury peapiiskopi Justin Welby arvates tuleks inglise pühakodades orjanduse ja kolonialismiga seotud kujud üle vaadata ning «konteksti asetada».
«Kõndige ringi Canterbury katedraalis, seal on igal pool monumendid, või Westminster Abbeys, ja näete kõike seda, ja mõned neist peavad maha tulema (and some will have to come down),» ütles peapiiskop Welby BBC Radio 4 saates.
2020. aasta veebruaris toimunud kirikukogul ütles Welby, et tunneb isiklikult häbi kirikus juurdunud institutsionaalse rassismi pärast: «Kui vaatame oma kirikut, siis me oleme institutsionaalselt äärmiselt rassistlikud. Olgu see selgesti välja öeldud.»
«Ma tunnen häbi meie ajaloo pärast ja ma tunnen häbi meie ebaõnnestumise pärast,» jätkas peapiiskop. «Mul on eelis valge inimesena, eelis hariduse tõttu, eelis heteroseksuaalsuse tõttu, eelis mehena… Ma ei tunne häbi nende eeliste pärast, aga ma tunnen häbi, et ma ei teadvustanud seda.»
Erinevalt näiteks USA ja Šotimaa episkopaalsest kirikust ei õnnistata ega laulatata Inglismaa Kirikus samasoolisi paare. Kiriku õpetus antud küsimus on jäänud muutumatuks. Siiski pidasid Inglismaa Kiriku peapiiskopid Justin Welby ja John Sentamu 2020. aasta alguses vajalikuks avalikult vabandada pastoraalse juhise väljaandmise pärast, mis olevat põhjustanud «valu» ja kahjustanud usaldust kiriku vastu. Juhises nimelt rõhutati, et abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit, seksuaalelu kuulub ainult abielu juurde ning tsiviilpartnerlust tuleb käsitada mitteseksuaalse sõprussuhtena.
Surve kiriku senise praktika muutmiseks jätkub. Äsja on Liverpooli piiskop Paul Bayes kõnelenud «südametunnistuse vabadust» ja kutsunud üles lubama vaimulikke, kes seda soovivad, õnnistada samasoolisi paare.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on osaduses Inglismaa Kirikuga alates 1938. aastast ning täielikult alates 1996. aastast Porvoo kokkuleppe kaudu. Anglikaani vaimulikud võivad teatud tingimustel teenida EELKs.
