Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arvamus perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule ja seletuskirjale
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Konsistoorium, esindades kiriku ametlikke seisukohti, avaldab seoses perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seletuskirja ja nimetatud õigusaktide koostamis- ja kaasamisprotsessiga alljärgnevat:
1. Avaldame usulistel ja rahvuslik-kultuurilistel põhjustel mittenõustumist abielu kehtestamisega sooneutraalse liiduna eesmärgiga anda kahele samast soost täisealisele füüsilisele isikule õigus sõlmida omavaheline abielu.
Kui abielu sisuline tähendus muudetakse õiguslikult mehe ja naise vahelisest liidust sooneutraalseks liiduks, avaldab see kogu Eesti ühiskonnale, rahvale ja kultuurile pöördumatut negatiivset mõju ning süvendab lõhestumist erinevate inimeste ja maailmavaateliste gruppide vahel. Olukorras, kus kogu ühiskonna, eriti noore põlvkonna vaimne tervis on halvenemas seoses äsjase pandeemiaga, julgeolekuohuga Venemaa agressioonisõja tõttu Ukrainas ning valitseva majandussurutisega, mõjub abielu ja perekonna tähenduse kardinaalne muutmine laastavalt kogu ühiskonnale.
Lisaks sellele, et vastastikusel armastusel, austusel ja eluaegsel pühendumisel mehe ja naise abielu, mille viljad on lapsed, on kristlaste ja teiste usklike jaoks Jumala poolt seatud perekonna normmudel, mida ei saa inimene ise muuta, on abielu mõistetud ka Eesti põhiseaduses mehe ja naise liiduna. Just nõnda sai Eesti Vabariigi põhiseadus rahvahääletusel 22. juunil 1992 Eesti rahva toetuse. Abielu sisuline ümbermõtestamine põhiseaduse valguses vajab taas kogu rahva mandaati, mida on võimalik saavutada ainult rahvahääletusega.
EELK ei nõustu usulistel ja rahvuslik-kultuurilistel põhjustel abielu kehtestamisega samast soost paaride liiduna, kuna peab seda sammu nii Piibli õpetuse kui ka põhiseaduse mõtte vastaseks. Palume loobuda kavatsusest muuta perekonnaseadust ja sellega seonduvalt teisi seaduseid.
2. Avaldame rahulolematust, et perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõule ja seletuskirjale kogutava tagasiside esitamiseks anti aega kõigest kolm tööpäeva.
5. mail 2023 sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo kaaskirjaga laiali saadetud perekonnaseaduse ja muude seaduste muutmise seaduse eelnõule ja seletuskirjale palus minister kooskõlastusi, arvamusi ja muud tagasisidet mitte hiljem kui 9. mail 2023. Sellega anti eelnõule arvamuste ja kooskõlastuste esitamiseks aega kolm tööpäeva.
Pretsedenditult lühikese aja andmine 50-leheküljelise eelnõu ja 124-leheküljelise seletuskirja läbitöötamiseks ja arvamuse kujundamiseks ei väljenda eelnõu koostaja ja esitaja tegelikku soovi koguda sisulist ja põhjalikku tagasisidet ega järgi ka head riigiõiguslikku tava. Sellisel viisil tagasiside kogumine on ainult formaalne ja väljendab lugupidamatust kooskõlastusi ja arvamusi esitada soovivate isikute aadressil, tekitades omakorda usaldamatust valitsusliidu erakondade suhtes.
3. Avaldame rahulolematust, et eelnõu koostamisel ei ole järgitud head õigusloome tava.
Perekonnaseaduse ja muude seaduste muutmise nn kobarseaduse eelnõuga muudetakse 80 seadust ja 19 rakendusakti. Õiguskantsler Ülle Madise on väljendanud korduvalt seisukohta, et kobarseaduste vastuvõtmine ei ole riigimehelik ega kooskõlas hea riigiõigusliku tavaga. Sisulise arutelu saavutamiseks on soovitatav seadusemuudatusi arutada ükshaaval.
Lisaks tuleb seaduseelnõude algatamisel lähtuda õigusloome korraldamist puudutavatest õigusaktidest ning muu hulgas koostada seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus ja anda see avalikule arutelule. Perekonnaseaduse ja teiste seonduvate seaduste eelnõu ja seletuskirja koostamisel ning kooskõlastamisele saatmisel ei ole järgitud head õigusloome tava, mis on halb näide Eestis kui õigusriigis valitsevast poliitkultuurist.
4. Avaldame rahulolematust, et perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus viiakse läbi kiireloomulisena. See läheb vastuollu õigusloome korraldamist puudutavate õigusaktide ja hea õigusloome tavaga ning välistab laiapõhjalise ühiskondliku arutelu.
Eelnõu seletuskirjas selgitatakse: «Eelnõu jaoks ei ole koostatud eelnevalt väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lg 2 p 1 mõttes. Eelnõu kiireloomulisus tuleneb poliitilisest valikust. Eesti Reformierakond, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sõlmisid 10. aprillil 2023 koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2023–2027. Koalitsioonilepingu justiitsküsimuste p- des 24 ja 25 otsustati muuta perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel ning võtta vastu kooseluseaduse rakendamiseks vajalikud seadusemuudatused esimesel võimalusel.»
See selgitus on teadlikult eksitav, püüdes põhjendada seaduse eelnõu kiireloomulist menetlemist valitsusliidu koalitsioonileppes väljendatud poliitilise tahtega.
Koalitsioonilepe on koostatud kogu nelja-aastaseks valitsemisperioodiks ega sisalda viidet, et sooneutraalse abielu kehtestamine ning sellega seotud perekonnaseaduse ja muude seaduste muutmine peab toimuma «esimesel võimalusel».
Riigikogu korraliste valimiste vaheline nelja-aastane periood on piisav aeg seaduste menetlemiseks ettenähtud korras. Seletuskirjas põhjendusena toodud ettekääne seaduse eelnõu kiireloomuliseks menetlemiseks on eksitav ja ei ärata usaldust eelnõu koostajate ega esitajate suhtes, vaid näib valetamisena.
5. Avaldame rahulolematust, et ei Eesti Kirikute Nõukogu ega Eestis tegutsevaid kirikuid, kelle vaimulikel on abielude riikliku sõlmimise õigus, pole erinevalt teistest koostöö- või huvigruppidest kaasatud eelnõu väljatöötamise protsessi ega arvatud eelnõu kaudu mõjutatavate isikute sihtrühma.
Eelnõu seletuskirjast selgub, et lisaks erinevate ministeeriumite ja riigiasutuste esindajatele ja ekspertidele on eelnõu valminud tihedas koostöös Notarite Koja ja Siseministeeriumi esindajatega ning huvirühmadest toimus eelnõu valmimise ajal sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo eestvedamisel arutelu Eesti LGBT Ühingu ja Eesti Transinimeste Ühingu esindajatega.
Eelnõu seletuskirjas esitatud andmetel on Eestis 88 notarit, kes saavad kinnitada abielu sõlmimist ja tõestada kooselulepingute sõlmimist. Samuti on Eestis 67 perekonnaseisuametnikul abielu sõlmimise kinnitamise õigus. Selles kontekstis on kurvastav, et eelnõu koostamise käiku ei ole soovitud kaasata Eestis tegutsevate usuliste ühenduste, kirikute ja koguduste ning Eesti Kirikute Nõukogu esindajaid, kelle vaimulikest 108 omavad abielu sõlmimisega seonduvate perekonnaseisuasutuse ülesannete täitmise õigust.
Nimetatud vaimulikke, samuti alalhoidlikku maailmavaadet esindavaid kristlasi ei ole analoogselt teiste puutumust omavate gruppidega arvatud eelnõu kaudu mõjutatavate isikute sihtrühma. Seetõttu on mõju nendele rühmadele, kes ainuüksi kristlaskonnana moodustavad 2021. aasta rahvaloenduse andmete alusel üle veerandi ja kogu riigi usklikkonnana ligi kolmandiku Eesti rahvastikust, analüüsimata. Enamiku nende inimeste usulis-maailmavaateline arvamus, et abielu peab olema mehe ja naise vaheline liit, on jäänud arvestamata.
Kokkuvõtteks teeb EELK Konsistoorium ettepaneku peatada perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kiireloomuline menetlemine. Kuni Eesti kodanikud ei ole rahvahääletusel mõtestanud teisiti 1992. aasta rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestatud abielu ja perekonna tähendust, ei ole perekonnaseaduse muutmine, eesmärgiga võimaldada kahel täisealisel füüsilisel isikul sõlmida abielu sõltumata nende soost, õigustatud ega põhjendatud.
Urmas Viilma
EELK peapiiskop
09.05.2023
