Paastuaja alguse läkituses kutsusin sel aastal üles eriliselt mõtlema palves oma maale ja rahvale, et asetada meie olevik ja tulevik Jumala ette. Et seda ühiselt teha, on Eesti Kirikute Nõukogu pühendanud käesoleva aasta Meie Isa palvele. Just sel aastal täitub 500 aastat Meie Isa palve esmakordsest eestikeelsest kirjapanekust Isa mede palvena aastatel 1524–1532 koostatud Kullamaa vakuraamatusse. Meie Isa palve koos Maarja tervituse palvega on esimesed pikemad tekstid, mis eestikeelsetena väärisid toona kirjapanemist.
Kutsume suurel neljapäeval kogu rahvast veerand tundi enne keskpäeva peatama minutiks oma päevarütmi, et mõttes või häälega, üksi või koos teistega lugeda Meie Isa palve. Meie Isa palve sõnad on omased kõigile kristlastele, kuid tuttavad ka väga paljudele kirikukaugetele inimestele. Kõigile jõukohane armastusega tehtud meeleparanduse tegu on lugeda ühiselt Meie Isa palvet rahu palvena. Ei ole kahtlustki, et see minut muudab maailma, kui usume, et maailma muutmine algab meist endast. Palume enda muutmisele appi Isa, kes meid teab, tunneb ja armastab.
Peapiiskop Urmas Viilma jutlusest oikumeenilisel jumalateenistusel Tallinna Toomkirikus 24.02.2024
Meieisapalve Kullamaa käsikirja järele (Toomas Põld, Kullamaa katekismuse lugu, Tartu 1999):
