Ajakirja Imeline Ajalugu eriväljaanne kirjutab kristlaste ja moslemite suhetest enne 11. sajandi lõpus alanud ristisõdu järgmist: «Moslemid ja kristlased elasid 400 aastat üsna rahulikult kõrvuti. Konflikte ja võimuvõitlust tuli küll ette, kuid mitte rohkem kui kristlike riikide vahel ja religioon mängis neis väikest rolli.»
Vaatame seda «rahumeelset kooseksisteerimist» lähemalt. Alates islami religioosse sõjalise ekspansiooni algusest seitsmenda sajandi kolmekümnendatel aastatel olid kristluse südaalad islamisõdalaste lakkamatu rünnaku all. Mitmed n-ö vanad kristlikud piirkonnad kaotati araablastele. Moslemid piirasid mitmel korral Rooma keisririigi idapealinna Konstantinoopolit ning tungisid ladina kristluse aladele. 8. sajandil suudeti moslemid tänasel Prantsusmaal viimaks peatada. Keskajal ette võetud ristisõjad olid kristliku Lääne püüdlus saada tagasi kontroll Lähis-Ida kristlike pühapaikade üle.
632. a – Muhamedi surm. Algab islami sõjaline ekspansioon.
636.–641. a – moslemid vallutavad kristlikule Ida-Rooma keisririigile ehk Bütsantsile kuulunud Süüria, Palestiina ja Egiptuse
650. aastad – moslemid vallutavad Küprose
652. a – algavad moslemite rünnakud Sitsiiliale
654. a – moslemid okupeerivad Rhodose
674.–678. a – moslemid piiravad kristluse teist pealinna Konstantinoopolit (Uus-Roomat)
711. a – moslemid tungivad Pürenee poolsaarele (tänapäeva Hispaania ja Portugali aladele)
717.–718. a – moslemid piiravad taas Konstantinoopolit
732. a – frangid peatavad Karl Martelli juhtimisel moslemite sissetungi tänapäeva Prantsusmaa aladele, päästes Euroopa islamiseerimisest
793. a – moslemid tungivad Loode-Itaaliasse
8.–9. sajand – Sitsiilia langeb täielikult moslemite kätte
820. aastad – Kreeta läheb moslemite alla
870. a – moslemid vallutavad Malta
Araablaste vallutusi kihutas takka nende religioon – islam. Muhameedliku õpetuse kohaselt jaguneb maailm kaheks – esiteks islami või rahu asupaigaks (Dār al-Islam, Dār al-Salam) ehk aladeks, kus valitseb islam, ja sõja asupaigaks (Dār al-Harb) ehk aladeks, kus islam pole veel võitnud.
Hilisemast ajaloost teame, et Ida-Rooma keisririigi pealinn Konstantinoopol langes viimaks moslemite kätte aastal 1453 ja veel 1683. aastal üritasid moslemid vallutada Viini. Pürenee poolsaar suudeti rekonkista käigus tagasi võtta 15. sajandi lõpuks. Selline on olnud siis kristlaste kooseksisteerimine «rahureligiooniga».
