Kaheksa pikka aastat on traditsioonilised kristlased pidanud võitlust Barack Obama valitsusega, mis on püüdnud kristlastest ettevõtjaid sundida aborte rahastama, määranud, et koolid peavad alluma uhiuuele sooneutraalsuse ideoloogiale või rahast ilma jääma, ja on hakanud usuvabaduse asemel rääkima pigem usutalituste pidamise vabadusest. Neli pikka aastat on kristlased oodanud võimalust volitada kedagi, kes kaitseks nende huve pealinnas Washingtonis. Ja siis varises kõik kokku, kui presidendikandidaadiks sai kunagine New Yorgi liberaal Donald J. Trump, seksuaalrevolutsiooni üks innukamaid järgijaid.
Loomulikult hääletasid mõned kristlased tema poolt, enamasti kartusest ja nördimusest. Nad olid vihased, ja Trump oli samuti vihane. Neile see meeldis. Teised tahtsid, et Washingtonis oleks kõva mees, kes nende huvide eest seisaks, ning uskusid glamuurset kinnisvaramagnaati, kui too tõotas nende eest seista. Mõned vabariiklaste kandidaadid pajatasid nagu pastorid, kuid Trumpi jutt kõlas nagu gladiaatori oma, ning paljud valijad olid kamandamisest tüdinud ja väsinud. Kui Trump nimetas ajakirjanikke raisakotkasteks ja prükkariteks ning “päriselt ebaausateks inimesteks”, siis need, keda meedia oli aastaid nimetanud homofoobseteks, sallimatuteks, rumalateks ja vihkajateks, kirgastusid rõõmujoovastusest. Viimaks ometi osutus Donald Trump kandidaadiks, kes on valmis poliitilisele korrektsusele otse pasunasse andma.
Mõned probleemid on siiski jäänud. Veel üsna hiljuti oli Donald J. Trump abordipooldaja ning tundis elupooldava liikumise seisukohti sedavõrd vähe, et rääkis naiste karistamisest abordi eest. Trump on kolmandat korda abielus, olles petnud oma eelmisi abikaasasid ning käitunud lahutusprotsessi ajal erakordselt kalgilt. Ta kõneleb naistest viisil, mida ükski kristlane ei saa heaks kiita. Ta on esimene stripiklubide omanikust presidendikandidaat. Ta on lasknud oma bürooruumi seinale raamida ajakirja Playboy numbri. Otsustades selle põhjal, et ta keeldub vastamast üsna lihtsale küsimusele, on ta tõenäoliselt minevikus abortide eest maksnud. Talle ei lähe põrmugi korda debatt sooneutraalsete tualettruumide ja nendega kaasnevate tagajärgede üle. Peale selle on ta paljudes küsimustes šokeerivalt võhiklik, nagu näitas selle nädala presidendikandidaatide debatt. Ta on ka impulsiivne ja hella nahaga ega suuda oponentide õrritusi tähelepanuta jätta.
Just seepärast on vasakpoolsed täis püha viha, kui nad avaliku arvamuse uuringuid vaadates näevad, et Donald Trump püsib Hillary Clintonil tihedalt kannul. Nad ei saa aru, miks. Hillary tunneb poliitikat paremini! Ta on Donaldist palju külmaverelisem! Ta on temast palju kogenum! Hillary räägib õiget juttu! Miks? Miks, nagu küsis Clinton ise, pole tal Donaldi ees viiekümneprotsendilist edumaad? Ja miks, miks ometi kavatsevad paljud inimesed, kes tegelikult jälestavad Trumpi kui läbi-ja-lõhki müügimeest, hääletada novembris tema poolt?
Progressiivsed ja vasakpoolsed kolumnistid ja haritlased ei suuda mõista, et paljud kristlased, kes on otsustanud anda oma hääle (aga mitte toetuse) Donald Trumpile ja mitte Hillary Clintonile, ei arva, et Trump sobiks presidendiametisse, nad ei pea teda usaldusväärseks või sotsiaalselt konservatiivseks. Kumbki kandidaat ei sobi presidendiks, kumbki pole usaldusväärne, ja Trump ei ole mingi sotsiaalne konservatiiv. Trumpi poolt ei hääletata tema enda pärast, vaid seetõttu, kui halb on Hillary Clinton ja kui väga kardavad paljud, paljud kristlased, et ees seisab veel kaheksa aastat sekulaarset ja progressiivset valitsust.
Trump on lasknud haritlastel ignoneerida Hillary Clintoni karjääriredelit korruptsiooni vallas, sest Donald tundub neile nii eemaletõukavana, et objektiivsus on muutunud võimatuks. Kuid valetamises on Hillary ja Donald paras paar – ainult et kui Hillary valetab, on tema valedel tõsisemad tagajärjed. Ta valetas, et laiaks litsuda “tibid”, keda tema abikaasa (Bill Clinton) ära kasutas, tagamaks seda, et need häbistatud naised ei ohustaks Clintonite karjääri. Ta valetas Benghazi terrorirünnaku kohta, kus hukkusid Ameerika saadik ja kodanikud. Ta valetas oma meiliserverite kohta (millest ühte hoidis ta oma vannitoas) ja selle kohta, kui suurt hulka seadmeid ta meilivahetuseks kasutas, seades ohtu riikliku julgeoleku ja paljastades (FBI hinnangul) suure tõenäosusega riigisaladusi venelastele ja hiinlastele. Ta oli sedavõrd krooniline valetaja, et Christopher Hitchensi sõnul ei olnud viimaks jäänud enam kedagi, kellele valetada.
Vasakpoolsete ja isegi mõned tsentristlike vaadetega haritlased ei mõista, et kristlased kardavad Hillary Rodham Clintoni võitu. Hillary Clinton ei ole mingi laisk liberaal, ta on võitlev ja kirglik liberaal. Planned Parenthood [abordikliinikute kett – tlk] on arvatavasti ainus asi, millele Clintonid on kunagi üldse truud olnud. Ta tahab tühistada Hyde’i seaduseparandust ja sundida maksumaksjaid maksma iga viimase kui abordi eest, mida sel aastal on tehtud rohkem kui miljon korda. Ta leiab, et need, kes on abordi ja homoabielude vastu, peavad “muutma” oma usulisi veendumusi, et ajaga kaasas käia. Ta on täielikult – 100 protsenti – homo- ja transseksuaalide agendaga ühes paadis. Ta kujutab endast reaalset ja vahetut ohtu kristlaste jaoks, kes tahavad elada oma elu, ajada oma äri, käia oma kirikus ja anda oma väärtushoiakud lastele edasi. Kuid haritlased, kellele usuvabadus ei ole enamasti üldse mingi teema või on üha hägusem kontseptsioon, ei mõista, et Hillary on paljude ameeriklaste jaoks sõna otseses mõttes maailmalõpp.
Just selle tõttu hääletavad paljud kristlased Donald Trumpi poolt. Mitte sellepärast, mida ta teeb, vaid seepärast, mida ta ei tee. Tõenäoliselt asus Trump elupooldavale seisukohale puhtalt poliitilisest mugavusest ja kõige tõenäolisemalt ei lähe talle see küsimus kõige vähematki korda. Kuid Hillaryle läheb see teema korda – ta soovib kirglikult rünnata elupooldavaid seadusi kogu võimuga, mida presidendiamet talle annaks, ja kindlustada Planned Parenthoodi lihunike õigus saada raha otse maksumaksja taskust. Trump ei pruugi elupooldava liikumise heaks midagi ära teha. Kahtlemata ei tee ta asju hullemaks, erinevalt Hillaryst, kes tõotab seda iga päev. Ja kes teab? Trump asus elupooldavale seisukohale, lähtudes poliitilisest kasust. Vahest on talle jätkuvalt poliitiliselt kasulik sellest kinni hoida.
Sama kehtib usuvabaduse kohta. Üsna tõenäoliselt ei lähe see teema Trumpile põrmugi korda – kui ta seda üldse endale teadvustab. Kuid Hillary ründaks seda avalikult. Ta toetab Barack Obama ukaase, mis nõuavad koolidelt põrmu langemist LGBTQ agenda ees. Ta ei toeta neid, kes ütlevad, et abortide kinnimaksmine on nende südametunnistusega vastuolus. Ta määraks ametisse just nimelt niisugused Ülemkohtu kohtunikud, kes põlvitavad igal hommikul kaasuses Roe v. Wade langetatud otsuse kullatud raami pandud eksemplari ees. Kui kristlased on sunnitud valima sellise kandidaadi, kellele usuvabaduse küsimus ei lähe üldse korda ja kes võib ametisse määrata ametisse normaalsed Ülemkohtu kohtunikud, ja kandidaadi vahel, kes on pühendunud usuvabaduse hävitamisele, aborti pooldavatele kohtunikele ja kes arvab, et kristlased peavad teatud küsimustes “muutma” oma usulisi vaateid, siis üpris tõenäoliselt valivad nad selle kandidaadi, kes nad lihtsalt rahule jätab.
Lõppude lõpuks on Trumpile osaks saanud kriitika igas mõttes õige. Ta on müügimees. Talle ei lähe korda enamik neist teemadest (kui üldse mõni), mis on kristlastele tähtis. Arvatavasti jagab ta lubadusi vaid tagamaks, et kristlased lähevad novembris valima ja annavad oma hääle talle. Teisest küljest – Hillary Clinton on nendes küsimustes kirglik. Ta pooldab kirglikult edenemist inimelu hävitamisel abordi läbi. Ta toetab kirglikult sekulaarse, progressiivse agenda ajamist, mis on viimase kaheksa aasta jooksul surunud kristlased vastu seina. Kui siis inimesed viitavad sellele, et Donald Trump ei saada arvatavasti mitte midagi korda, vastavad paljud kristlased, et jah, asi ongi just selles. Donald arvatavasti ei saadaks. Hillary saadab päris kindlasti.
Just sellepärast ei mõista vasakpoolsed haritlased, miks kristlased kaaluvad Trumpi poolt hääletamist, ja miks neid keegi ei kuula. Sest nad peavad Trumpi segaseks. Niisamuti on nende arvates lapse tükeldamine emaihus üks imeline õigus. Nende arvates on see puha terve mõistus, kui oma soos kahtlev laps keemiliselt kastreeritakse. Nende arvates peaks inimestel olema õigus ennast ära tappa. Nende arvates on kristlased tagurlikud, rumalad ning ajast-ja-arust.
Vasakpoolsed on veendunud, et Trump teeks lõpu maailmale, mida nemad tunnevad. Kristlased kardavad, et Hillary Clinton muudab Ameerika Ühendriigid nende jaoks vaenulikuks riigiks. Ja sellepärast ei vaata need kaks poolt kunagi üksteisele silma.
Lühendatult tõlkinud Veiko Vihuri
Originaalartikkel ilmus portaalis LifeSiteNews, tõlge portaalis Objektiiv
