Tänavu jaanuaris teatas tagakiusatud kristlaste abistamisega tegelev organisatsioon Open Doors, et 2014. aastal saavutas kristlaste tagakiusamine moodsa aja kõrgeima taseme, kuid olukord halveneb lähitulevikus nähtavasti veelgi. Maailmas kogeb tagakiusamist umbes sada miljonit kristlast viiekümnes riigis, neist neljakümnes lähtub tagakiusamine islamiäärmuslusest. Kõige hullemaks paigaks loetakse siiski Põhja-Koread, mida valitsev julm kommunistlik režiim on saatnud vangilaagritesse hinnanguliselt kuni 70 000 kristlast. Open Doorsi andmeil ulatus 2014. aasta novembri seisuga 12-kuulise perioodi (konservatiivses) arvestuses kogu maailmas usulise vaenu tõttu tapetud kristlaste arv 4344-ni, samal perioodil pandi toime 1062 rünnakut kirikute vastu. 2013. aasta novembris oli 12-kuulises arvestuses märtrina hukkunud 2123 kristlast, 2012. aasta seisuga oli tapetute arv „vaid“ 1201.

Niisamuti nendib teise abiorganisatsiooni, mis kannab nime Aid to the Church in Need, esindaja John Pontifex, et kristlaste tagakiusamine on kogu maailmas tõusnud tasemeni, mida pole nähtud aastaid. Viimase paari aasta jooksul on toime pandud terve rida eriti jõhkraid, elajalikke intsidente, millest mõningaid on ka allpool mainitud. Meenutagem umbes kolmesaja kristlasest koolitüdruku röövimist Nigeerias terrorirühmituse Boko Haram poolt, ligi 150 inimese hukkumist rühmituse al-Shabaab korraldatud rünnakus Garissa ülikoolile Keenias, „usutaganejast“ raseda naise surma mõistmist Sudaanis (välise sekkumise tulemusena naine vabastati ja elab praegu USA-s) ning mõistagi konkurentsitult jõhkraima islamistliku liikumise Islamiriik (ISIS) sooritatud „vägitegusid“, mille hulka kuuluvad rohked avalikud ja julmad hukkamised, kus timukatena kasutatakse koguni lapsi.

On mõtlemapanev, et kristlaste olukord on oluliselt halvenenud piirkondades, kuhu lääneriigid on poliitiliselt ja sõjaliselt sekkunud, et „edendada demokraatiat ja inimõigusi“ – eriti Iraagis ja Süürias, kust on põgenenud sadu tuhandeid põliselanikest kristlasi. Pikka aega võimul püsinud diktaatorite kukutamine (Iraagis, Liibüas ja ka Egiptuses) või katse seda teha (Süürias) on oodatud õitsengu asemel kaasa toonud hoopis ulatusliku usulise ja poliitilise vägivalla, kus kannatajateks on eeskätt nõrgemad, nende seas kohalikud kristlased.

Kristlaste tagakiusamise pretsedenditule kasvule on maailma tähelepanu juhtinud eelkõige kirikujuhid, kuid üha enam teadvustavad probleemi ka riigijuhid ja teiste religioonide esindajad. ÜRO korraldatud konverentsil „Kristlaste üle­ilmne taga­kiusamine: oht rahvus­vahelisele rahule ja julge­olekule“, mis toimus 2015. aasta kevadel, võttis kristlaste kaitseks väga jõuliselt sõna rabi Jonathan Cahn, kes muu hulgas ütles:

„Me kuuleme algsajandite kristlaste tunnistusi, keda viidi Rooma areenidele mets­loomadele lõhki­ kiskuda. Me jääme mõtlema sellele, kui metsikud ja barbaarsed olid toonased ajad. Me küsime endalt, mida meie oleksime teinud, kui oleksime seal olnud. Kui oleksime noil aegadel elanud ja võinud päästa süütute elu, kas me oleksime seda teinud? Kuid on tõsi, et me elame neil aegadel. Moodsal ajal on taga kiusatud, jõhkralt koheldud ja tapetud rohkem kristlasi kui mistahes muul ajastul. Igal aastal dehumaniseeritakse, piinatakse või tapetakse kümneid tuhandeid kristlasi, ja üle saja miljoni kristlase elab taga­kiusamise pimeduse all. Just see moodne aeg on kõigist ajastutest kõige metsikum ja barbaarsem. Ja mida teeme meie, kui kristlasi hukka saadetakse? [---] Kristlased on kurjuse esimene sihtmärk, ja sellena märgiks ja märguandeks mürgisest kurjusest ja kasvavast ohust maailmas. Kui me ei astu vastu kurjusele, mis võtab kaugetes paikades sihikule teisi, tuleb meil kindlasti tegeleda sellega siis, kui ta ründab meid meie oma kodus. Ükski tsivilisatsioon ei või end nimetada moraalseks, kui ta ei suuda kaitsta kõige kaitsetumaid. Ükski riik ei või end nimetada heaks, kui ta lihtsalt istub ja vaatab pealt, kuidas kurjuse jõud mõrvavad süütuid.“

Allpool esitatud ülevaade riikidest, kus kristlased kogevad tagakiusu, tugineb põhiliselt organisatsiooni Open Doors raportile (2015 World Watch List), mida on täiendatud ajalehes The Guardian ilmunud andmetega. Statistilised andmed riikide kohta on erinevates allikates kohati üsna erinevad ja sageli hinnangulised. Informatsiooni näitlikustamiseks on lisatud materjali veebilehes Meie Kirik varem ilmunud asjakohastest uudistest. Artikli illustratsiooniks on valitud kaader ISIS-e Liibüa haru videost, kus näidatakse 21 kopti hukkamist.

Kümme riiki, kus kristlasi kõige jõhkramalt taga kiusatakse:

1. PÕHJA-KOREA

Elanikke: 25,2 miljonit, kristlasi: 300 000

Juba aastaid peetakse Põhja-Koread riigiks, kus kristlaste tagakiusamine on kõige hullem. Kõik elanikud on allutatud riiklikule ideoloogiale ja juhikultusele. Hinnanguliselt 50–70 000 kristlast on saadetud vangilaagritesse, on teateid piinamistest ja hukkamistest. Usklikud riskivad salaja kogunedes arreteerimise ja hukkamisega.

2014: Põhja-Koreas on surma mõistetud 33 kristlast, kes olevat Lõuna-Korea misjonärilt vastu võtnud raha, et rajada 500 põranda­alust kirikut. Hukkamine peaks aset leidma 9. märtsil.

2. SOMAALIA

Elanikke: 11,2 miljonit, kristlasi: sadu

Riigis vältab juba aastakümneid kodusõda, puudub toimiv ja stabiilne valitsus. Valdav religioon on islam, sellest „taganemine“ on keelatud. Islamistlik äärmusliikumine al-Shabaab on teatanud, et tahab puhastada riigi kõigist kristlastest.

3. IRAAK

Elanikke: 36 miljonit, kristlasi: 300 000

Pärast diktaator Saddam Husseini kukutamist USA juhitud koalitsiooni poolt on riik nõrk ja ebastabiilne, esineb usulisel pinnal tekkinud vägivalda (sunniitidest ja šiiitidest moslemite vahel, samuti kristlaste suhtes). Islamiäärmuslaste eesmärk on suruda kristlased Lähis-Idast välja. Näiteks 1987. aastal elas Iraagis 1,4 miljonit kristlast, 2003. aastal 800 000 ja tänaseks mõningail andmeil vaid 150 000. 2014. aasta juunis kuulutas terroristlik organisatsioon Islamiriik (ISIS) oma kontrolli all olevatel aladel Iraagis ja Süürias välja islamikalifaadi, kus kehtib šariaat ehk islamiseadus. Iraagi põliselanikest kristlaste olukord on äärmiselt halb eriti Islamiriigi võimu all – kristlasi sunnitakse astuma islamiusku või maksma erilist maksu. Sageli ei jää neil üle muud kui jätta maha kodu ja töö ning põgeneda. Näiteks 2014. aasta suvel põgenes Islamiriigi poolt vallutatud Mosulist 100 000 inimest.

2014, juuli: Süürias ja Iraagis islamiriiki kehtestavad pühasõdalased on Mosulist välja ajanud kõik kristlased, seades nad valiku ette: kas lahkuda, pöörduda islamiusku või surra. Kristlaste varad on konfiskeeritud. Kaldea katoliku patriarhi Louis Raphaël I Sako sõnul ei käitunud isegi jõhker mongoli valitseja Tšingis-khaan nõnda.

2014, august: Islamiriigi võitlejad on viimastel nädalatel vallutanud ühe kristlastest elanikega linna teise järel. Kristlasi sunnitakse surma ähvardusel oma kodusid maha jätma ja islamistid on hõivanud nende kirikud. Kirkuki peapiiskop nimetas olukorda katastroofiks.

2014, detsember: augustis Islamiriigi kätte langenud Qaraqoshi linnas, mis asub Põhja-Iraagis, on kaks kirikut muudetud paigaks, kus kristlasi kinni hoitakse ja piinatakse ning sunnitakse neid islamisse pöörduma.

2014, detsember: anglikaani vaimulik Andrew White jutustab, kuidas Islami­riigi kõri­lõikajad tapsid elajalikult neli kristlasest last, kes keeldusid islamiusku astumast. „Islamiriik ilmus välja ja käskis lapsi öelda, et nad hakkavad järgima Muhamedi. Neli last, kes olid nooremad kui 15-aastased, ütlesid „ei“ – me armastame Jeesust, oleme alati Jeesust armastanud, oleme alati Jeesust järginud, Jeesus on alati meiega. Nad [võitlejad] ütlesid: „Öelge need sõnad.“ Lapsed vastasid: „Ei, me ei saa.“ Nad raiusid neil kõigil pea maha,“ rääkis Bagdadis teeninud vaimulik pisaratega võideldes.

4. SÜÜRIA

Elanikke: 22,4 miljonit, kristlasi: 1,1 miljonit (300 000?)

Alates lääneriikide poolt õhutatud ja toetatud kodusõja puhkemisest 2011. aastal on hinnanguliselt oma kodudest põgenenud 700 000 kristlast. Ulatuslikud alad Süüria territooriumist on langenud Islamiriigi kätte. Kristlasi röövitakse, piinatakse ja tapetakse.

2013, september: Maalula kristlastest elanike sõnul rüüstasid möödunud nädalal nende linna tunginud mässulised kirikuid ja kloostreid ning sundisid relva ähvardusel kristlasi islamiusku astuma. Vähemalt üks keeldunu tapeti kohapeal. Islami­võitleja suunas relva kristlasele ja sundis teda ütlema islami usutunnistust („Ei ole jumalat peale Allahi“), ise irvitades: „Ta on nüüd üks meie omadest.“ Üks Maalula elanik, naine, rääkis, et mässulised lõikasid tema mehel kõri läbi pärast seda, kui ta keeldus islami­usku vastu võtmast. Naisele öeldi: „Jeesus ei tulnudki teda päästma.“

2013, november: Sadadi linna hõivanud mässulised mõrvasid vähemalt 45 kristlast, kelle seas on nii mehi, naisi kui lapsi. „See, mis juhtus Sadadis, on kõige tõsisem ja suurem kristlaste massimõrv Süürias viimase kahe ja poole aasta jooksul,“ nentis Süüria ortodoksi kiriku peapiiskop Selwanos Boutros Alnemeh. Peapiiskopi sõnul tapeti 45 süütut inimest, 30 sai haavata ja kümme on jäänud kadunuks. Osa surnukehi on heidetud massihauda. Mässulised purustasid ka kirikuid, koole ja valitsushooneid.

2013, november: Süüria saadik Venemaal Riyad Haddad ütles riigi­duumas kõneledes, et mässulised on purustanud üle 60 kiriku ja kloostri ning kümned tuhanded kristlased on pidanud oma kodust lahkuma. Näiteks Aleppost on lahkunud rohkem kui pooled ortodoksidest elanikud.

2013, detsember: Kanayé linnakese hõivanud Süüria mässulised rühmitusest Jabhat al-Nusra allutasid kristlased islamiseadustele. „Naised ei tohi katmata peaga välja tänavale minna, vaid peavad peakatet kandma. Ja kui nad ei kuuletu, ähvardatakse veresaunaga,“ rääkis ladina riituse piiskop Giuseppe Nazzaro. Tema sõnul on kristlastel keelatud ka kirikukelli helistada. „See on alles esimene samm – homme sunnivad nad neid islamiusku pöörduma,“ lisas piiskop.

2014, jaanuar: 2,2 miljonist kristlasest on oma kodudest põgenenud kuni 600 000. Nüüd tahavad isegi mõõdukamad mässulised muuta Süüriat islami­riigiks. Katoliku kiriku Hassaké-Nisibi peapiiskopi Jacques Behnan Hindo sõnul kristlased rõõmustaksid, kui „see niinimetatud revolutsioon avaks tee demokraatiale ja vabadusele“, kuid tegelikkuses soovivad isegi mõõdukamad mässulised kehtestada šariaati.

5. AFGANISTAN

Elanikke: 32,2 miljonit, kristlasi: tuhandeid

Valitsev religioon on islam. Kohalikud kristlased peavad oma usku varjama või riskivad vaenuliku kohtlemisega. On teateid oma usu pärast tapetud kristlastest. Avalikke kirikuid ei ole.

6. SUDAAN

Elanikke: 39,8 miljonit, kristlasi: 1,9 miljonit

Valdav osa elanikest on sunniitlikud moslemid, riigi õigussüsteemi aluseks on šariaat. Islamiusust „taganemist“ karistatakse surmanuhtlusega. Riigis kehtivat blasfeemiaseadust on kasutatud ka kristlaste vastu.

2014: Sudaanis „islamist taganemise“ eest surma mõistetud 27-aastasel rasedal naisel lubatakse enne üles poomist sünnitada. Kohus andis Meriam Yehya Ibrahimile kolm päeva aega, et risti­usust lahti öelda, kuid naine keeldus. Noore naise isa oli küll moslem, kuid teda kasvatas kristlasest ema. Naine on abielus kristlasest mehega ja nende peres kasvab 20-kuine poeg. Sudaani kohtu arvates on moslemist naise abielu kristlasest mehega kehtetu ja käsiteldav usu­taganemisena. Seetõttu mõistis kohus naisele „abielu­rikkumise“ eest lisaks 100 piitsahoopi.

7. IRAAN

Elanikke: 79,4 miljonit, kristlasi: 450 000

Islamivabariigi ametlik religioon on šiiitlik islam. Kristlastena tunnustatakse ainult armeenlasi ja assüürlasi, pärsia kristlasi loetakse apostaatideks. Kristlik usukuulutus on keelatud. 2014. aastal arreteeriti vähemalt 75 kristlast.

2013: Iraani Islamivabariigi Rashti linna kohus mõistis 6. oktoobril neljale protestandist kristlasele jumala­teenistusel armu­laual veini joomise ja satelliit­antenni omamise eest karistuseks 80 piitsa­hoopi.

2013: Iraani kohus mõistis 34-aastasele protestantlikule pastorile Saeed Abedinile kaheksa aasta pikkuse vanglakaristuse Iraani rahvusliku julgeoleku õõnestamise eest. Islamist ristiusku pöördunud Abedini oli seotud Iraani kodukirikute liikumisega.

8. PAKISTAN

Elanikke: 188 miljonit, kristlasi: 5,3 miljonit

Valdav religioon on islam. Kristlasi ohustavad usuline ekstremism ja sallimatus. Samuti kasutatakse kristlaste vastu blasfeemiaseadust. 2013. aastal otsustas Pakistani föderaalne šariaadikohus, et prohvet Muhamedi või islamiusu teotamise eest on ainu­mõeldavaks karistuseks surma­nuhtlus.

2013: Pühapäeval, 22. septembril, ründasid Peshawari linnas enesetapu­terroristid Kõikide Pühakute kirikut, kus viibis umbes 600 inimest. Pärast jumalateenistust toimunud kahes plahvatuses hukkus vähemalt 78, vigastada sai üle saja inimese. Tegemist on ühe veriseima rünnakuga kristlaste vastu.

2014: Punjabi provintsis lintšis üles­kihutatud rahva­jõuk kristlastest abielu­paari, Shahzad Masihi ja tema viiendat kuud raseda naise Shama Bibi, kellest arvati, et ta on põletanud koraani. Väidetavast pühaduseteotusest raevunud moslemid tungisid kristlaste kodusse, peksid abielu­paari surnuks ja panid nende surnu­kehad põlema (mõnedel teadetel aeti nad veel elusana tellise­tehases põletus­ahju).

2015: Kolmapäeval, 15. aprillil suri Lahore haiglas 15-aastane Nauman Masih, keda rünnati eelmisel reedel. Poisi sõnul küsisid ründajad, kas ta on kristlane, seejärel peksid teda, valasid petrooleumiga üle ja panid põlema. Üle 55 protsendi poisi kehast oli põlenud ning vaatamata arstide pingutustele ei õnnestunud tema elu päästa.

9. ERITREA

Elanikke: 6,7 miljonit, kristlasi: 2,5 miljonit

Viimastel aastatel on kasvanud surve eriti protestantidest kristlaste vastu. Diktaatorlik võim on vahistanud sadu kristlasi, tõusuteel on islamiäärmuslus.

10. NIGEERIA

Elanikke: 184,7 miljonit, kristlasi: 89 miljonit

Riigi kirdeosas on jõhker terrorirühmitus Boko Haram välja kuulutanud islamikalifaadi ja teatanud allumisest Islamiriigi (ISIS) juhile. Rühmitus on saanud kurikuulsaks kristlaste vastu suunatud vägivaldsete rünnakutega.

2012: Jumalale kiitust karjuvad islamistid lõikasid Chiboki linnas 1. detsembril toimunud rünnakus kõri läbi kümnel kristlasel. Ühe kohaliku ametniku sõnul tõurastasid „Allahu akbar!“ röökivad ründajad kristlasi nagu lambaid.

2014: Nigeeria terrorirühmituse Boko Haram juhi Abubakar Shekau väitel on aprilli kesk­paigas röövitud kristlastest koolitüdrukud „pöördunud islamiusku“. Boko Harami poolt avaldatud videos võib näha kaetud pea ja kehaga tüdrukuid. See on esimene visuaalne tõend, et rohkem kui sada röövitud tütarlast on elus.

2015: Nigeeria baptistide liidu (Nigerian Baptist Convention) president Samson Ayokunle ütles, et ta ei mõista, miks maailm ei sekku Nigeerias, kus Boko Haram tapab iga nädal sadu inimesi: „Kas muu maailm ei hooli, et Boko Haram jätkab iga nädal sadade inimeste tapmist? Kas need inimesed on vähem inimesed kui need, keda tapetakse mujal, kus nad sekkuvad otse­kohe? Minu rahvast tapetakse nagu loomi ja kogu maailm vaatab lihtsalt pealt.“

Kristlaste olukorrast teistes riikides (valikuliselt):

12. SAUDI ARAABIA

Elanikke: 29,8 miljonit, kristlasi: 1,2 miljonit

Ametlik religioon on vahhabiitlik islam, usutaganemist karistatakse surmaga ja teiste usundite avalik praktiseerimine on keelatud. Politsei korraldab sageli reide kristlaste kodukirikutesse.

2011: Saudi Araabia võimud arreteerisid 42 Etioopia päritolu kristlast. Politsei- ja julgeoleku­töötajad tungisid kodusse, kus peeti palvekoosolekut. Kinnipidamisel peksti kristlastest palvetajaid ja neid ähvardati surmaga. Arreteeritute seas on ka naisi ja lapsi. Väidetavalt jätkati nende piinamist kinnipidamiskohas.

2012: Saudi Araabia ülemmufti Abdul Aziz bin Abdullah ütles kohtumisel Kuveidi parlamendi delegatsiooniga, et kuna Kuveit asub Araabia poolsaarel, „tuleb seal hävitada kõik kirikud.“ Islami pärimuse järgi ei lubanud usurajaja Muhamed praktiseerida Araabia poolsaarel teisi religioone.

13. LIIBÜA

Elanikke: 6,3 miljonit, kristlasi: 35 000

Selles Põhja-Aafrika riigis, kus 2011. aastal kukutati lääneriikide sekkumisel diktaator Muammar al-Gaddafi, on kristlaste olukord kõige raskem. Kristlasi ohustavad usuäärmuslased ja kuritegelikud jõugud. 2015. aasta veebruaris avaldas ISIS-e Liibüa haru video, kus näidatakse 21 võõrtöölisest kopti kristlase hukkamist, aprillis aga levitati videomaterjali 30 etioopia kristlase tapmisest.

2015, veebruar: terrorirühmituse Islami­riik Liibüa haru teatas 21 kopti kristlase hukkamisest. Tegemist oli aasta­vahetuse paiku röövitud koptidest töölistega. Avaldatud videol võib näha oranži kostüümi riietatud ja põlvili surutud kristlasi, kelle selja taga seisavad nugadega relvastatud maskides timukad.

2015, aprill: Islamiriigi Liibüa haru avaldas video, millel näidatakse umbes 30 inimese hukkamist: osadel lõigatakse pea maha, teised tapetakse lasuga pähe. Ohvrid on arvatavasti Etioopia kristlased.

19. KEENIA

Elanikke: 46,7 miljonit, kristlasi: 34 miljonit

Kuigi kristlus on enamuse religioon, ohustab kristlasi islamiäärmuslus. Näiteks korraldas naaberriigis Somaalias pesitsev terroristlik rühmitus al-Shabaab tänavu Suurel Neljapäeval rünnaku Garissa ülikoolile, tappes ligi 150 inimest. 2013. aasta septembris korraldas sama rühmitus Nairobis rünnaku kaubanduskeskusele, milles hukkus 67 inimest, sh terroristid.

2015: Islamistlik rühmitus al-Shabaab korraldas 2. aprillil rünnaku Garissa ülikoolile, mille käigus hukkus ligi 150 inimest. Tunnistajate sõnul eraldasid terroristid kristlased moslemitest ja tapsid nad. Rohkem kui viiesajal tudengil õnnestus veresaunast eluga pääseda, kuid neist vähemalt 79 sai siiski vigastada. Neli terroristi õhkis lõpuks iseenda, üks arreteeriti.

23. EGIPTUS

Elanikke: 84,7 miljonit, kristlasi: 10 miljonit

Kristlased (peamiselt koptid) moodustavad Egiptuses umbes 10-protsendilise vähemuse. Alates 2011. aastast, kui kukutati president Hosni Mubarak, on toimunud rida rünnakuid kirikute ja kristlaste vastu. 2013. aastal Moslemi­vennaskonna riigipöörde abil võimult tõuganud armeejuht Abdel-Fatah al-Sisi on tõotanud võidelda äärmusluse vastu ning on pälvinud kristlaste toetuse.

2013, august: Egiptuses on viimastel päeval tugevasti kahjustatud või maha põletatud juba 60, mõnedel andmetel üle 80 kiriku. Samuti on rünnatud kristlaste koole, poode ja kodusid. Armee ja võimude tegevust toetavad kristlased ei nimeta olukorda riigis kodusõjaks, vaid võitluseks terroristidega. Kokkupõrked eskaleerusid 14. augustil, kui sõjavägi surus veriselt maha riigipöörde käigus ametist kõrvaldatud president Muhammad Mursi pooldajate protestid. 

2013, november: Egiptuse katoliku kiriku kõneisiku isa Rafic Greiche sõnul on alates president Hosni Mubaraki võimult kõrvaldamisest 2011. aastal riigist lahkunud kuni 300 000 kristlast. Lahkujad on enamasti haritud inimesed.

29. HIINA

Elanikke: 1,35 miljardit, kristlasi: 85 miljonit

Kommunistlikus riigis leidub kolme liiki kirikuid – 1) ametlikult registreeritud ja võimude kontrolli all olevad kirikud, 2) sallitud, kuid mitte ametlikult heaks kiidetud ja 3) keelatud kirikud või usuühingud, mille vastu riik võitleb (nt paavstile lojaalne katoliku kirik).

2013: uudisteagentuuri Ucanews ning USA abiorganisatsiooni ChinaAid teatel on kristlaste olukord Hiinas viimase seitsme aasta jooksul järjepidevalt halvenenud. Võimude erilise kontrolli alla on sattunud kodused palvekogunemised, väidetavalt on võimud otsustanud kodukirikute tegevuse lõpetada. Religiooni praktiseerimise tõttu kohtu ette sattunud isikute hulk on võrreldes eelmise aastaga kasvanud veerandi võrra.

38. MEHHIKO

Elanikke: 125 miljonit, kristlasi: 120 miljonit

Peamine oht kristlastele lähtub kuritegelikest grupeeringutest (narkojõugud). 2014. aastal tapeti viis katoliku preestrit, mistõttu Vatikan nimetas Mehhikot Ladina-Ameerika kõige ohtlikumaks riigiks katoliiklastele.

2012: Leóni peapiiskop José Martín Rábago kutsub paavsti visiidi eel narkojõukude liikmeid pattu kahetsema ja kurjast loobuma. „Jumal tahab meile alati andestada. Ma ainult palun, et te oma vigu tunnistaksite, neid kahetseksite ja lõpetaksite teiste haavamise ja kahjustamise,“ ütles peapiiskop. Kohaliku meedia hinnangul on alates 2006. aastast Mehhiko narkosõjas hukkunud 70 000 ja kadunuks jäänud 10 000 inimest, umbes 1,5 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.

41. TÜRGI

Elanikke: 76,6 miljonit, kristlasi: 188 000

Ametlikult ilmalik riik, valdav religioon on islam. Lääneriigid nõudnud Türgilt inimõiguste järgimist.

2007: Istanbuli prokuratuur kutsus Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeos I ülekuulamisele, kuna ta kasutab endiselt traditsioonilist oikumeenilise patriarhi tiitlit, vaatamata seda keelavale kohtuotsusele. Kui 67-aastase patriarhi vastu otsustatakse alustada menetlust ameti kuritarvitamises, ähvardab teda üheaastane vanglakaristus.

2013: Türgi võimud tahavad Istanbuli (Konstantinoopoli) kuulsa Studiose kloostri kiriku pärast restaureerimist aastal 2014 taas mošeeks muuta. Alles mõne nädala eest ütles Türgi asepeaminister, et ka Hagia Sophia katedraalist, mis praegu on muuseum, peaks jälle saama mošee.

+++

Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel. Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim. Ärgu aga keegi teie seast kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või teiste ellu sekkujana! Aga kes kannatab kristlasena, ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale au selle nimega! Sest käes on aeg kohtumõistmisel alata Jumala kojast; aga kui esmalt meist, missugune lõpp ootab siis neid, kes ei võta kuulda Jumala evangeeliumi? Ja kui juba õige pääseb vaevu, kuhu siis satub jumalakartmatu ja patune? Sellepärast ka need, kes kannatavad Jumala tahtmise järgi, usaldagu oma hinged head tehes tema, ustava Looja hoolde. 1Pt 4:12–19