Elevandiluuranniku katoliku piiskopid võtsid 16.–21. maini toimunud piiskoppide konverentsi plenaaristungil ühehäälselt vastu dekreedi, mis sedastab, et on võimatu olla ühtaegu kristlane ja vabamüürlane.
Piiskoppide sõnul ei ole võimalik ühendada kristlikku usku vabamüürlaste ja paljude teiste Elevandiluurannikul kanda kinnitanud sektide okultistliku praktikaga.
«Oma püüdluste, praktika ja eeskätt oma aluspõhimõtete poolest on vabamüürluse seisukohad katoliku kiriku õpetusega ühitamatud,» selgitas dekreedi sisu Odienné piiskop Antoine Koné.
Vabamüürluse küsimus tõusis Elevandiluuranniku katoliku kirikus teravalt pärast seda, kui Abidjani peapiiskop kardinal Jean-Pierre Kutwa keeldus võimaldamast kiriklikku matust vabamüürlaste suurmeistrile Magloire Clotaire Koffile.
«Vabamüürlaste arusaam Jumalast kui universumi suurest arhitektist on pelgalt tühi vorm, millesse iga inimene saab asetada selle, mida tahab. See on kristliku jumalakäsitluse täpne vastand,» rõhutavad Elevandiluuranniku piiskopid.
Lisaks tuuakse esile, et vabamüürlased eitavad Jeesuse jumalikkust ning nende arusaamades ei ole kohta kristlikule lunastusõpetusele.
Piiskopid julgustavad neid kristlasi, kes on vabamüürlusega liitunud, sellest viivitamatult lahti ütlema, ning hoiatavad usklikke vabamüürlusega flirtivate või seda kaitsvate vaimulike eest, kes soosivat vabamüürlust sageli peamiselt lootuses leida nende abil lahendust majanduslikele probleemidele.
Esimene paavst, kes vabamüürluse selgelt hukka mõistis, oli Clemens XII (1730–1740), 19. sajandil kordasid seda mitmed paavstid ning 1983. aastal kinnitas kardinal Joseph Ratzingeri juhitud Vatikani usuõpetuse kongregatsioon:
«Kiriku negatiivne hinnang vabamüürlike ühenduste kohta jääb niisiis muutumatuks, kuna nende põhimõtteid on alati nähtud ühildamatuina kiriku õpetusega ja seetõttu jääb nendega liitumine keelatuks. Usklikud, kes kuuluvad vabamüürlikesse ühendusesse, on niisiis raske patu seisundis ega tohi võtta vastu püha armulauda.»
