Harju-Risti kirikuõpetaja Annika Laats astus avalikult vastu luteri kiriku eitavale seisukohale samasooliste paaride kooselu tunnustamise asjus. Olgu öeldud, et kuigi praegu räägitakse peamiselt nn kooseluseadusest, on sisuliselt tegu ettevalmistava etapiga samasooliste abieluinstitutsiooni kehtestamiseks. Nii on see olnud mujal Lääne-Euroopa riikides (äsja tuli ilmekas näide Saksamaalt) ja pole vähimatki põhjust arvata, et see peaks Eestis olema kuidagi teisiti. Seetõttu võiksid vähemalt heatahtlikud teoloogid lõpetada iseenda ja oma koguduste eksitamise, nagu võiks nn kooseluseadus, kui see lõpuks jõustub, olla midagi täiesti erinevat abielu pühast sakramendist. Erinevus on umbes sama, nagu erinevad omavahel kihlumine ja abiellumine: üks eelneb ja teine järgneb. Aga nad on ühe ja sama protsessi osad.
Niisiis on ühiskonda lõhestav heitlus kandunud ka seni ühtsel seisukohal püsinud luteri kirikusse. Et praegune Eesti ühiskond kopeerib suhteliselt tuimalt lääne ühiskondades läbi käidud etappe, siis oli aja küsimus, millal meilgi tekib samasooliste eestvõitleja kirikuseinte vahel. Sisuliselt on tegu valitseva ideoloogia lineaarse survega, mida on kombeks nimetada “diskussiooniks”, “erinevate arvamuste ärakuulamiseks” jms. Kõik see ootab nüüd ees ka luteri kirikut ja on mõistagi vesi kirikuvastaste veskile. Järsku on muidu religioonikauged arvamusliidrid väga mures kiriku käekäigu pärast! Ja oleks ootuspärane, kui Annika Laatsist saaks Eesti esimene staarvaimulik, peavoolu- ja klantsmeedia lemmikkülaline. Ametlikku poliitikat esindav Rahvusringhääling on sellega juba algust teinud.
[…]
Õpetaja Annika Laatsi rünnak luteri kiriku juhtkonna vastu, millele kohe järgnes president Kaljulaidi häälekas toetusavaldus, võimaldab aga asja näha hoopis teise vaatenurga alt. Ja siis näeme, et Harju-Risti kirikuõpetaja on rakendunud poliitilise agenda teenistusse, mille sümboliks ja esiedendajaks on kujunenud vabariigi president. Kellelt ühiskonna areenile astuv kirikuõpetaja on n-ö tiivad saanud. Märkame, et nüüdses kirikuründes esinevad mõlemad daamid hästi koordineeritud tandemina. Tasub ka tähele panna, et oma poliitilise rea ajamises on president aktiivne ja järjekindel. Alles ta käis koolides õiget poliitilist juhatust jagamas ja noorte valimiseelistusi suunamas, alles ta andis rahvale juhiseid, kuidas valimistel õigesti hääletada. Ja ei maksa arvata, et ka kiriku käekäik presidenti nii külmaks jätab, nagu oleks võinud oletada keeldumisest osaleda ametisse pühitsemise tänajumalateenistusel. Külmaks jätab praegune kirik. Teistsugune kirik, mis on alistatud liberaalsele ideoloogiale, leiaks kindlasti soojemat osavõttu.
Ja lõpuks. President Kaljulaid on rõhutanud, et Eestis on riik ja kirik väga ja täiesti lahutatud. Nüüd paistab, et vähemalt ühe kirikuõpetaja ulatuses on kirik ja riik edaspidi mõnevõrra ühendatud. Missugune sõnum peitub selles Eesti kristlaskonna jaoks, seda peavad nad juba ise otsustama.
Loe artiklit täismahus blogist Huige.
