Justnimelt, kirikulõhestajatele.

Kes lõhestab kirikut, kas see, kes kaitseb traditsiooni või see, kes tahab traditsiooni lõhkuda, pealegi veel ilma selgelt äratõestatud mõistusliku, teadusliku põhjenduseta? Võttes aluseks mõne humanistlik-postmodernistliku piibliuurimise, mille eesmärk ei ole olnud Tõe väljaselgitamine, vaid oma soovide õigustamine? Visates kõrvale läbi sajandite alles hoitud lihtsa ja ilmselge põhitõe, et inimene on mees ja naine, ja abielu on mehe ja naise liit.

Oh, kuidas küll saaks teid panna mõistma, kui sügavalt te eksite?

Traditsioon ei ole ahel, mis inimest vangis hoiab. Traditsioon on aluspind, mis inimese püsti hoiab, kui ta kõikuma lööb. Tõsi, traditsioonis võib olla ahelaid, ja ahistavaid ahelaid on kindlasti vaja vähendada, aga enne nende lõhkumist tuleb kaaluda, kas nad on ikka ahistavad ahelad, äkki on nad hoopis toetavad ja inimest püstihoidvad ahelad? Kaitseks, et tugev tuul või laine meid laevalaelt merre ei pühiks?

Ärge muganduge praeguse ajaga, hoiatab Paulus.

Kiriku ilmalikud arvustajad nimetavad teid “edumeelseteks”, on teid ülendanud “rahvuskangelasteks”.

Kas on tore tunne, kui maailm teid kiidab? Aga vaadake ja mõelge: missugune maailm? Ja kuidas kiidab? Ja mida ta selle kiitmisega taotleb? Kas te tõesti usute, et need kiitjad on siirad ja soovivadki, et ühiskond oleks tervem ja targem ja parem?

Nad ei tea midagi kirikust, usust, teoloogiast ega Jumalast. Kas nende kiitus kaalub üles tõsiste, ausate, usklike ja õpetatud meeste laituse? Kas nende kiitjate hulgas on ka mõni, kes on rahvale eeskujuks, kelle kirjapandud mõtteid on huvitav ja hariv lugeda? Kas te tõesti usute neid rohkem kui meie väärikat peapiiskoppi, kes on paljude meelest teie suhtes praegu ülekohtuselt LEEBE?

Kõige kurvem on see, et te vist ei saa aru, mida te teete. Te lasete ennast ära kasutada nendel, kes on oma eesmärgiks võtnud kiriku hävitamise, sest kirik on viimane kants, mis praegu veel inimest ja inimlikkust kaitseb. Nad ju kiidavadki teid sellepärast, et teie aitate neil kirikut hävitada. Kus on siin harmoonia, halastus, armastus? Need on tühjad sõnad teie kilbil.

Seksuaalrevolutsiooni ei saa kuidagi pidada progressiks. Samuti võltsliberalismi ega valikulist sallivust – tunnistage, et liberaalsust ja sallivust nõutakse meil AINULT teatud gruppide suhtes: suurtäht-seksuaalid, moslemid, illegaalsed immigrandid. Konservatiivide ja perekonnakaitsjate suhtes lausa nõutakse vihkamist ja sallimatust!

Annika ütles, et Jumal on loonud igaühe oma näo järgi. Teoloogiliselt ei ole see väide õige, aga kui ta nii arvab, siis ma küsin: miks ta siis ei suhtu kõigisse jumalanäolistesse VÕRDSELT? Eks Jumal ole ju loonud niisamuti ka Madisoni ja Hiobi? Miks ta neid eetris suure vaatajaskonna ees lausa hüsteeriliselt häbistas? Kusjuures Hiob on tema ametivend, teoloogiadoktor ja professor? Miks ta neid ei kuula, ei püüagi mõista? Miks ta “halastab” ainult nendele, kes mõtlevad nii nagu tema?

See häbistuskõne oli ju suunatud tervele kirikule, Kirikute Nõukogule, kõigile Eesti inimestele, kes ei taha hakata elama uues, seksualistlikus mudelmaailmas, kus inimesi jaotatakse nende seksuaaleelistuste põhjal (LGBTIQ jne)? Juba te kasutate sõna “hetero”, mis on geiaktivistide argoosõna, kirjakeeles on see vaid eesliide, millel omaette nimisõnana tähendust ei ole.

Ja kui Annikal on õigus, siis miks ta ei käitu nii, nagu peaks käituma EELK vaimulik: enne kiriku üleolevat mõnitamist suure avalikkuse ees peaks ta minema nende “eksinud lammaste” juurde ja veenma neid nende eksimuses? Kas tal pole selleks jõudu? Teadmisi? Kuidas ta saab siis kindel olla, et tal on õigus?

Ta käitub ju nagu äraandja? Annab huntidele lõhki kiskuda selle osa kirikust, kes TEMAGA nõus ei ole, – eesotsas peapiiskopiga, kellele uskmatud karjaga kallale tormasid, valades ta sotsiaalmeedias üle labase sõimuga?

Mina küll ei näe võimalust, et Annika kirikus vaimulikuna jätkab. Olen kindel, et suurem enamus luterlasi oleks väga pettunud. Sest ta on neile näkku sülitanud. Kui ta oleks aus inimene, siis ta lahkuks ise. Ta ütles ju avalikult kiriku õpetusest lahti? Geikristlaste sekt on olemas, miks ta ei kasuta seal oma kaheldamatut andekust emotsionaalseid kihutuskõnesid pidada?

Kogu see sallivuslaste sõda parafiiliate seadustamise eest ei ole ju homoseksuaalide kaitsmine, vaid nende mõnitamine. Nende intiimelu avalikkuse ette kiskumine, nende ärakasutamine ühe väikese edeva ja agressiivse grupi (LGBTjne) võimuahnuse realiseerimiseks.

Homoseksuaalid ei taha kooseluseadust, seda tahavad homoideoloogid ja geiaktivistid. Nad ei sõdi homoseksuaalide eest, vastupidi, nad sõidavad neistki oma teerulliga üle, – nad sõdivad vaid enda eest. Rahvas ei tee neil kahjuks vahet, ja süüdistab juba kõiki homoseksuaale ühiskonna lõhestamises. Rahumeelsed homoseksuaalid, kes oma erisusega ei eputa ega selle üle ei uhkusta, ei ole selles süüdi.

Kus on selles protsessis see kristlik halastus ja nõrgemate kaitsmine?

Kas ei ole te selles samaarlase loos hoopis teeröövlite poolele asunud?