Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

“Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.” Lk 2:19

Küllap on meilgi täna õhtul põhjust mõtiskleda oma südames inglite rõõmusõnumi üle. Jõuluevangeelium on meile tuttav juba lapsepõlvest, aga alati, kui seda uuesti kuuleme, oleme taas selle lummuses. Selles sõnumis on midagi, mis paneb meie südame ärevusest tugevamini tuksuma.

See, kes hoiab kogu loodut oma kätel, on täna väeti lapsukesena Maarja süles.

See, kelle jumalikku olemust ei saa inimene puudutada, on täna mähitud mähkmetesse.

See, kes annab toitu näljasele ja seemet külvajale, on täna ise näljasena oma ema rinna küljes.

Jumala Sõna saab täna inimeseks. Looja tuleb oma loomingu keskele selleks, et päästa meid. Ta ehitab silla taeva ja maa vahele. Ta saab inimeseks, et meie saaksime Jumala lasteks.

Õnnistatud Neitsi Maarja eeskujul peaksime meiegi hoidma seda imeväärset lugu oma südames ja mõtisklema selle üle. Nii kaua kui see imeline sünd, inglite kuulutus, taevavägede kiituslaul ja karjaste rõõm ei leia teed meie südametesse, ei ole sellest kõigist suurt kasu. Kui Jõululaps ei sünni meis ja meie ei sünni Temas ja seda mitte ainult täna vaid iga päev, siis oleme kadunud igaveseks, oleme ennast hukkumisele määranud.

Jeesus tuli meid vabastama patust, surmast ja põrgust. Tema sündi varjutas juba algusest peale Tema surm. Jõulud ja ülestõusmispüha kuuluvad kokku. Tallekesest sai Jumala ohvritall, kes kandis maailma patud.

Jumala Poeg sündis Petlemmas, väikses linnas Jeruusalemma lähedal. See oli karjaste ja kuningate linn. See oli Iisraeli suurima karjuskuninga Taaveti kodulinn. Nimi Petlemm tähendab “leiva maja”. Jumal valis õige koha maa peale tulekuks. Ütleb ju Jeesus ise: “Mina olen taevast alla tulnud elav leib. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.”

Petlemmas on ehitatud kirik koopa kohale, kus Jeesus sündis. Kellel on võimalus, võib minna seda oma silmaga vaatama, kuigi Kristuse sünnist tuleneva õnnistuse vastuvõtmiseks ei tarvitse meist keegi Petlemma minna. Petlemm tuleb ise meie juurde. Kirik on Petlemm ehk Jumala “leiva maja”. Siin teeb Kristus meie südamed omale hälliks. Siin toidab Ta meid Elava Leivana ja annab meile oma elu.

Just siin ja praegu Ta tuleb meie juurde kaetuna sama inimliku rüüga nagu tol pühal ööl kaks tuhat aastat tagasi. Pühakiri on Talle mähkmeteks ja sakramendid hälliks. Siin Ta tuleb tasaselt, alandlikult ja varjatult, et sa võiksid Ta vastu võtta oma Päästjaks. Siin kirikus kõneleb Petlemma lapsuke sinuga, annab sulle andeks ja toidab sind oma ihu ja verega. Siin sa oled üheskoos inglitega ja peainglitega ning kogu taevaväe hulgaga, kes teenivad Jumala Poega.

Sõna ja sakramendi tagasilükkamine tähendab Jõululapse tagasi lükkamist. Ja omakorda püha lapsukese tagasilükkamine tähendab selle tagasi lükkamist, kes saatis Jeesuse siia. Selle tulemuseks ei ole midagi vähemat ega rohkemat kui see, et viimsel päeval on ulgumine ja hammaste krigin nende poolt, keda Jumal tagasi lükkab igavesse pimedusse.

Aga vastu võttes Tema sõna, Tema ristimist, Tema ihu ja verd, võtame vastu selle lapsukese, kes täna sõimes magab ja keda inglid teenivad ning karjased austavad. Kes meheks sirgudes ristil ripub ja surnuist üles tõuseb. Võttes usus Jeesuse vastu oma Päästjana ja Issandana, leiame rahu ja rõõmu, valgust ja vabadust.

Jumalal on oma viis tuua maailmale lootust ja rahu. Ta asetab Jeesuse sinna, kus häda kõige suurem ja kutsub siis inimesi vaatama. Tule ja vaata lootust, mida Jõululaps toob.

Kui sa oled elanud selle aasta või selle kuu või selle nädala just nagu Jõululaps poleks kunagi sündinud, või oled arvanud, et sa ise oled tähtsam kui Petlemma lapsuke, siis oleks õige aeg just täna, sellel pühal ööl, uuendada oma mõteviisi enne kui päev tuleb, kus pole enam mingit võimalust meeleparanduseks. Kuula ingli sõnu. Ta räägib sinuga. “Sulle on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus!” Mõtiskle nende sõnade üle, nagu Neitsi Maarja seda tegi. Kui sa lähed koduteed, siis vaata valgust akendes ja jõulukuuskedel ning mõtle Jeesusele kui maailma valgusele. Vaata igihaljast jõulukuuske ja mõtle igavesele elule, mille Ta meile on kinkinud. Kui sa vahetad pere liikmetega kingitusi, siis mõtle ka sellele kingitusele, kes oli asetatud mähituna sõimesse. Mõtle selle peale, kuidas Ta vahetas sinu surma oma elu vastu, sinu patu oma pühaduse vastu.

Täna sa oled tulnud Petlemma vaatama Teda, kellest inglid laulavad. Oled tulnud austama Kristust meie Issandat. Ära piirdu ainult tänase õhtuga. Tule homme, tule igal pühapäeval, sest iga pühapäev on jõulud. Mõtle selle üle oma südames. Aamen.

Fotol: Jeesuse sünnikirik Petlemmas (V. Vihuri)