Kes eales tahab saada päästetud, peab ennekõike katoolsest usust kinni hoidma.
Kes ei hoia seda tervikliku ja rikkumatuna, läheb ilma kahtluseta igavesti hukka.
Ehtne katoolne usk on aga see, et me austame üht ainsat Jumalat kolmainsuses ja kolmainsust ühtsuses ning ei muuda ähmaseks nende isikuid ega lahuta nende ühtset olemust.
Sest erinev on Isa isik, erinev on Poja isik, erinev on Püha Vaimu isik – aga Isa, Poja ja Püha Vaimu jumalikkus on üks, võrdne kirkuses, ühesugune igaveses ülevuses.
Milline on Isa, selline on Poeg ja selline on Püha Vaim – ei ole loodud Isa, ei ole loodud Poeg, ei ole loodud Püha Vaim.
Mõõtmatu on Isa, mõõtmatu on Poeg, mõõtmatu on Püha Vaim.
Igavene on Isa, igavene on Poeg, igavene on Püha Vaim, ja ometi ei ole igavesed kolm, vaid üks on igavene; just nagu ei ole loodud kolm ega ole mõõtmatud kolm, vaid üks on igavene ja üks mõõtmatu.
Niisamuti Isa on kõikväeline, Poeg on kõikväeline, Püha Vaim on kõikväeline.
Ja siiski ei ole kõikvõimsad mitte kolm, vaid üks.
Niisiis Isa on Jumal, Poeg on Jumal ja Püha Vaim on Jumal, ja siiski ei ole kolm Jumalat, vaid üks Jumal.
Niisiis Isa on Issand, Poeg on Issand, Püha Vaim on Issand, ja siiski ei ole kolm Issandat, vaid üks Issand.
Seepärast, just nii nagu meil tuleb kristliku tõena tunnistada iga üksikut isikut Jumala ja Issandana – nii keelab katoolne usk meil jaatada kolme Jumalat või Issandat.
Isa ei ole kellegi tehtud ega loodud ega sünnitatud.
Poeg on ainuüksi Isast, ei ole tehtud ega loodud, vaid on sünnitatud.
Püha Vaim on Isast ja Pojast, ei ole tehtud ega loodud ega sünnitatud, vaid lähtunud.
Seega on üks Isa, mitte kolm Isa; üks Poeg, mitte kolm Poega; üks Püha Vaim, mitte kolm Püha Vaimu.
Ja selles kolmainsuses ei ole miski varasem ega hilisem, ei ole miski suurem ega väiksem, vaid kõik kolm isikut on üksteisega võrdselt igavesed, ühtviisi igavesed ja samaväärsed; seega tuleb kõiges austada, nagu ülalpool öeldud, kolmainsust ühtsuses ja ühtsust kolmainsuses.
Seega, kes tahab saada päästetud, peab kolmainsust selliselt mõistma.
Aga igaveseks pääsemiseks on samuti vajalik ustavalt uskuda meie Issanda Jeesuse Kristuse lihakssaamist.
Niisiis on õige usk, kui me usume ja tunnistame, et meie Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, on samaaegselt Jumal ja inimene – Ta on Isa olemusest enne kõiki aegu sündinud Jumal ja naise olemusest ajalikult sündinud inimene.
Täiuslik Jumal, täiuslik inimene, mõistusliku hingest ja lihast inimesena.
Isaga võrdne jumalikkuses, Isast väiksem inimloomuses.
Kes, ehkki ta on Jumal ja inimene, ei ole kaks Kristust, vaid ikkagi üks.
Üks aga mitte jumalikkuse lihaks muutumise tõttu, vaid inimliku vastuvõtmise tõttu Jumalas.
Täielikult üks mitte olemuste segunemise tõttu, vaid isiku ühtsuses.
Sest otsekui mõistuslik hing ja liha on üks inimene, nii on Jumal ja inimene üks Kristus.
Kes on meie päästmiseks kannatanud, laskunud alla põrgusse, tõusnud üles surmast, läinud üles taevasse, istub Isa paremal käel, sealt ta tuleb kohut pidama elavate ja surnute üle; Tema tulles tõusevad kõik inimesed üles oma kehadega ja annavad aru oma tegudest – ja kes on head teinud, lähevad igavesse ellu, kes on halba teinud, igavesse tulle.
See on katoolne usk – igaüks, kes seda ustavalt ja kindlalt ei usu, ei või saada päästetud.
Saateks. Kirikuisa Püha Athanasius Suur (Athanasios, 296/298–373) oli Aleksandria piiskop, katoolse ristiusu ja Nikaia oikumeenilise kirikukogu (325) otsuste kindlameelne kaitsja presbüter Ariuse ehk Areiose (u 250–336) ning ariuslaste eksiõpetuse vastu.
Athanasiuse nime kandev usutunnistus (ladinakeelsete algussõnade järgi ka Quicumque vult), mis piiritleb ja esitab kristlikku õpetust kolmainsusest ja Kristusest, on tõenäoliselt koostatud mõnevõrra hiljem ja on levinud eelkõige Lääne kirikus.
16. sajandil võeti Athanasiuse usutunnistus endastmõistetavalt luterlike usutunnistuskirjade (Liber concordiae) koosseisu koos Apostliku ja Nikaia usutunnistusega (pealkirjaga „Kolm katoolset ehk oikumeenilist usutunnistust“, „Tria symbola catholica sive oecumenica“).
Siin avaldatud Athanasiuse usutunnistuse eestikeelse teksti aluseks on väljaandes „Luterlikud usutunnistuskirjad“ (Tallinn, 2014) esitatud tõlge, mida on veidi toimetatud.
Allikas: meiekirik.ee, 14. juuni 2014