Matteuse 4:12–23
Kiidetud olgu Jeesus Kristus!
Jeesus alustas oma kuulutamist Galileast, et läheks täide prohvet Jesaja ettekuulutus: “Aga ei jää pimedusse maa, kus on ahastus. Otsekui Jumal endisel ajal põlgas Sebulonimaad ja Naftalimaad, nõnda austab ta tulevikus mereäärset teed, Jordani-tagust maad, paganate Galilead.” Rõhutud ja põlatud Galilead austati esimesena. Jumal tegutseb just nii. Ta liigub alt üles, alustab vähimast ja tähtsusetumast. Ta ei võta esimesena käsile rikkaid ja uhkeid, vapraid ja ilusaid. Ta ei pöördu eliidi poole, vaid kutsub neli lihtsat kalurit oma esimesteks jüngriteks.
Kui Peetrus, Andreas, Jaakobus ja Johannes kuulsid sõnu “Järgnege mulle!”, siis jätsid nad kõik, mis neil oli, ja järgnesid Jeesusele. “Järgne mulle!” nõuab inimest tervikuna. Jeesus ei rahuldu sellega, et me eraldame Talle kolm tundi pühapäeva hommikust või annetame Talle ühe protsendi oma sissetulekust. Ta tahab meid sajaprotsendiliselt endale. Ei ole niisugust asja nagu pooleldi jüngriks olemine – kas kõik või mitte midagi! Kui Jeesus kutsub meid endale järgnema, siis see tähendab seda, et Ta kutsub meid endaga koos surema ja koos üles tõusma uuele elule.
On küllalt enese arvates järgijaid, kes on kuulnud armulist kutset “järgne mulle!”, aga lähevad siiski teist teed. Seal on rikas noormees, kellele Jeesus ütleb: “Müü maha oma vara ja anna raha vaestele ning järgne mulle”, kuid noormehel on varandusest kahju ja ta läheb oma teed. Seal on üks teine mees, kes peab enne oma isa maha matma, ja kolmas, kes tahab enne jätta hüvasti oma perekonnaga. Ükskõik kui tähtsad need asjad ka ei oleks, ei ole neil lahus Kristusest mingit tähendust. Kõigepealt Kristus ja siis kõik ülejäänud toimingud. Ilma Kristuseta ei ole meil midagi, ehki meil võib olla kogu maailma varandus. Aga Kristusega on meil kõik, kuigi me ei oma midagi siin maailmas.
Nelja kaluri kiire otsus jätta maha senine elukorraldus ja järgneda Jeesusele, on üsna üllatav. Mõelgem korraks endi peale. Kas oleme valmis nii radikaalselt andma ennast Jeesuse kätesse? Kaluritele ei anta mingeid garantiisid majutuse ja sissetuleku kohta. Jeesus ei andnud mingeid lubadusi elukindlustuse ega tervishoiu tagamiseks. Tal ei olnud ühtegi plaani pensioni kindlustamiseks. Vaatamata sellele, kalurid loobuvad kõigest üksnes Jeesuse pärast. Kas meie suudaksime? Ausalt vastates peaksime ütlema: ei. Otsustamise hetkel leiaksime kindlasti mingi põhjuse vabandamiseks, nagu näiteks see, et inimeste püüdmine ei toida. Meil on küllalt raskusi juba sellega, et pühitseda pühapäeva Jumala sõna ja palvega, mis siis veel argipäevast rääkida.
Peetruse, Andrease, Jaakobuse ja Johannese, samuti ka ülejäänud kaheksa jüngri juures ei leia me midagi niisugust, mis teeks nad teistega võrreldes eriliseks. Jeesuse järgimine ei nõudnud neilt mingit erilist sisemist omadust ega mingit kangelaslikku aspekti nende iseloomus. Nad olid kõige tavalisemad inimesed. Neis enestes ei olnud midagi, mis oleks teinud neist Jeesuse järgijad ja inimeste püüdjad.
Erilisteks muutis neid aga Jeesuse Sõna. Oma sõnaga Jeesus vaigistas deemoneid ja ajas nad inimestest välja. Oma Sõnaga Ta pani jalutu hüppama ja äratas Laatsaruse surnuist. Oma Sõnaga Jeesus kutsus kalurid jüngriteks. Ta ütles: “Järgnege mulle!”, ja öeldud Sõna mõjul saavad kalapüüdjatest inimeste püüdjad. Võib kindlalt väita, et kui Jeesus ei oleks kalureid oma Sõnaga kutsunud, ei oleks nad ise jüngriks saamise valikut teinud.
Enne, kui meist saavad inimeste püüdjad, peame ise kaladena sattuma Jeesuse võrku. Tema Sõna peab meid puudutama. Jeesuse Sõna ei ole jõuetu nagu inimese sõna. See on lihaks saanud Jumala Sõna. Kui Jeesus räägib, siis juhtub imelisi asju. Kurjad vaimud põgenevad, pimedad näevad ja kurdid kuulevad. Patud antakse andeks ja kalurid järgnevad Jeesusele. Sõna, mille läbi maailm loodi muudab kõik uueks ja teeb meistki lõpuks Kristuse tõelised jüngrid.
“Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse, sest taevariik on lähedal!” See on sõnum, mis Jeesuse huultelt täna meile kõlab. Meeleparandus ja usk tähendavadki Jeesuse järgimist. Need ei ole üks kord öeldud sõnad. Jeesus kordab neid pidevalt. Ei ole nii, et oleme tulnud kunagi meeleparandusele ja hakanud uskuma ja edaspidi võime teha, mida iganes tahame. Iga päev patule surres ja üles tõustes uuele elule, iga päev meelt parandades ja uskudes Kristusesse, nõnda tehes võime pidada ennast Jeesuse jüngriteks. Peab ütlema, et meeleparandus ja usk ei ole meie endi pingutuste vili, vaid see on, mida Jumal oma Sõna läbi meis teeb.
Meeleparandus tähendab täielikult uueks saamist. Meelt parandades pöördume patust õigluse poole, enesekesksusest Kristuse poole, surmast elu poole. Kui enne oli pilk suunatud sissepoole, siis meeleparandus pöörab meie pilgud väljapoole. Meie loomupärane kalduvus on suunatud enese imetlemisele, ainult enda eest hoolitsemisele. Aadam ja Eeva tõid meile selle enesearmastuse needuse kaela. Jumal pöörab meid oma Sõna läbi vaatama Tema peale ja kaasinimese peale.
Meeleparandus tähendab Jeesuse tunnistamist Issandaks, seega tähendab see Tema sulaseks saamist. See tähendab enda täielikku tunnistamist patuseks ja Jeesuse tunnistamist patust Päästjaks. Meeleparandus tähendab kerjuseks saamist, et Jeesus võiks täita oma rikkustega meie tühjad käed.
Meeleparandus ei ole mingi meeldiv ega rõõmus asi. Siin on mure patu pärast, hirm Jumala viha pärast ja kurbus surma üle. Me ei tunne endid kuigi hästi, kui Jeesuse Sõna “paranda meelt!” teeb oma tööd, sest vana Aadam meie sees ei soovi taganeda. Ta sulgeb meie piibli kõvasti kinni, ta väldib kirikut ja salgab Jumalat.
Aga seadus ei ole Jumala viimane sõna. Meeleparandus ei ole Tema viimane töö. Jumal suretab, aga teeb ka elavaks. Jeesus ütleb küll: “paranda meelt!”, kuid samas lisab: “usu evangeeliumisse”. Sellelgi sõnal on meiega pistmist. Evangeelium ehk rõõmusõnum ütleb, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud sinu jaoks. Usu Temasse, ja kõik, mis Tal on, saab sinu omaks. Tema kuningriik saab sinugi omaks. Jeesus pöördub meie poole väga lihtsa ja lühikese sõnaga – “usu!”. Usu, et taevariik on Kristuses sinu juurde saabunud.
Meie jaoks on aeg täis saanud just siin ja praegu. Taevariik on lähedal. Paranda meelt ja usu Evangeeliumisse. Usalda meie päästmiseks ristilöödud ja ülestõusnud Issandat. Võta vastu Tema nimel kuulutatud pattude andeksandmine. Võta Ta vastu armulauas ja järgne Talle igapäevase meeleparandusega ning Ta annab sulle elu ülirohkesti. Aamen.