Presidendina käitus Toomas Hendrik Ilves kui ilmaliku vabariigi ilmalik ülempreester, kes luges oma kõnedes rahvale moraali ja jutlustas nn liberaalseid väärtusi. Nüüd on mees võtnud kätte Piibli ja hoiatab Jumala Sõna abil nende eest, kes „ristiusu nimel ajavad kägu“. Endine sots Ilves ei ole siiski esimene, kes sotside leeris on progressiivse maailma eest võideldes Piibli haaranud.
Möödunud aasta advendiaja alguses pöördus sotside liider Jevgeni Ossinovski Eesti Kirikute Nõukogu poole, kutsudes kirikuid appi võitlema „vihkamisega“:
Osundagem:
Sotsiaaldemokraadid jagavad kristluse tuumaks olevaid humanistlikke väärtusi. Meie eesmärk ‒ ligimesest hooliv ning sõbralik ühiskond ‒ on ka teie eesmärk. Advendiaeg on ootuse ja rahu, kuid ka enesesse vaatamise aeg. Palun teid, head kirikud, kasutada oma erilist ühiskondlikku sõna, et rahulikul advendiajal võidutseks armastus vihkamise üle.
Pauluse sõnadega jõulurahu soovides: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus ‒ millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.“ (Gl 5:22-23)
Selle piiblitsitaadiga kaunistatud valimiseelse pöördumise tingis nähtavasti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kasvav populaarsus ja väga paljude inimeste nördimus seoses ÜRO rändepaktiga. Ossinovski lootis, et Eesti kirikujuhid võtavad ehk midagi ette, et õõnestada EKRE toetust kristlaste seas ja sõidelda immigratsioonivastaseid meeleolusid (nagu paljud liberaalsed lääne kirikujuhid on teinud).
Kõigest kaks kuud hiljem rääkis Ossinovski meedias , et ta on ateist, kes, tõsi küll, peab religioonist lugu. Riigijuhtimises Ossinovski religioonile siiski kohta ette ei näe. „Riiki juhitakse usuvabalt, ilmalikult, aga usuvabadus ja sallivus eri usku inimeste suhtes väärtus, mida sotsiaaldemokraadid kaitsevad,“ teatas ta.
Vahepeal on veel mõned kuud ajamerre voolanud ning sotside õudusunenägu on teoks saamas: EKRE on teel valitsusse. Nüüd võttis Piibli lahti endine sots Toomas Hendrik Ilves – ikkagi kirikus laulatatud ristiinimene – ja leidis sealt kirjakoha, kus kuulutatakse häda neile, kes ülekohut teevad ja õigust väänavad.
„PS §40 järgi on riik ja kirik lahus ent pühapäeval tasub ikka Piiblit lugeda. Eriti kui aetakse Ristiusu nimel kägu. Jesaja 5:20: „Häda neile, kes nimetavad head halvaks ja halba heaks, neile, kes teevad valguse pimeduseks ja pimeduse valguseks, magusa mõruks ja mõru magusaks!““ kirjutas endine president sotsiaalmeedias.
Toomas Hendrik Ilves näikse tõsimeeli uskuvat, et „valgust“ ja „headust“ kehastavad nn liberaalne demokraatia ja liberaalsed, ilmalikud ja humanistlikud väärtused, mida ohustavad aga pimedusest esile kerkinud populistid, kes tahavad muuta hea ja progressiivse ühiskonna autoritaarseks ja korruptiivseks ning võtta eriti vähemustelt ära nende vabadused ja õigused. Vähemalt just seda narratiivi „liberaalse demokraatia“ kaitsjad korrutavad.
Paraku lööb Ilvese osundatud kirjakoht valusalt sotse ja teisi Jumala-kukutajatest revolutsionääre endid. On ju nad ühiskonna radikaalse ümberkujundamise käigus nimetanud halva heaks ja hea halvaks, valguse pimeduseks ja pimeduse valguseks, magusa mõruks ja mõru magusaks. Nende pingutused on seotud eranditult kristluse ja kiriku mõju elimineerimisega ühiskonnast, et teha tee vabaks uutele väärtustele, uuele inimesekäsitusele, uuele nägemusele tulevikust ja õnnest. Kommunistid, natsid, antifašistid, sotsid, liberaalid jne – kõik see on üks ja sama revolutsiooniline seltskond, kes upitab Jumala troonile oma egost ja himudest joovastunud inimest. Nn liberaalide käe all:
liberaalne demokraatia on muudetud ideoloogiliseks režiimiks, kus on kaotsi läinud nii klassikaline liberaalsus kui demokraatia (rahva enamuse võim);
sõna- ja veendumusvabadus on ette nähtud ainult ühiskonda lammutavate revolutsiooniliste ideede kandjale, mitte traditsiooniliste, kristlike arusaamade esindajaile;
väärtusteks peetakse asju, mis piibellikust või kristlikust vaatenurgast on väärastused;
„dekonstrueeritud“ on kristlikus kultuuris kindla tähendusega mõisted (nt vabadus, abielu, perekond, sugu), mis on allutatud individualistlike himude ja soovide diktaadile;
surmanuhtlus jõhkratele kurjategijatele on ära kaotatud, ent sündimata lastelt elu võtmises nähakse naiste õigust ja vabadust;
samasoolisi kooslusi nimetatakse perekonnaks ja traditsioonilises abielukäsituses nähakse tagurlust;
vihkamine on kuulutatud armastuseks ja armastus vihkamiseks;
moraalitust peetakse moraalseks ja moraalset ebamoraalseks – euroopalike väärtustega vastuolus olevaks;
orjusest on saanud vabadus ja vabadusest orjus.
Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata ja ka illustreerida arvukate näidetega suundumustest lääne ühiskondades. Portaal Meie Kirik on seda viimase tosina aasta jooksul ka teinud.
Nn liberaalne demokraatia kujutab endast valedele ja pettusele, viimselt aga Jumala-vastasele mässule rajatud režiimi. On lihtsalt naeruväärne, kui selle küünilised ülempreestrid ja õuejutlustajad tsiteerivad Piiblit, et oma lammutustööle kodanike silmis suuremat legitiimsust saavutada. Kristlase jaoks ei ole Piibel inimeste raamat jumalast, vaid Jumala raamat inimestest. Sellisena on ta hea ja kasulik lugemine igale inimesele, ka sotsile ja natsile. Aga mitte selleks, et väänata seda mao kombel iseendale ja teistele hukatuseks.
