Luuka 10:38–42
Kiidetud olgu Jeesus Kristus!
Ma olen oma elu jooksul osalenud paljudel konverentsidel nii kodus kui ka välismaal. Tagantjärgi neid üritusi meenutades on vist lihtsam kirjeldada rikkaliku toidulauda kui konverentsil kõneldut. Küllap tasemel külalislahkus ja head toidud jäävad paremini meelde kui igavavõitu jutt.
Võib olla üsna kindel, et külalislahkus on tõesti iga inimese jaoks oluline. See on tasemel etiketi tunnus ja heasoovlikkuse märk. Luuka jutustatud lugu Martast ja Maarjast on eelkõige lugu külalislahkusest. Samas on see lihtne lugu tekitanud palju vaidlusi. Sõltuvalt sellest, kellega end samastatakse, võib see tekitada hämmeldust või lausa pahameelt. Need, kes vaatavad asjale Marta pilguga, leiavad, et Maarja ei oleks tohtinud jätta õde üksi kööki askeldama. Nad arvavad, et Maarja oleks pidanud õde igati abistama külaliste teenimisel, olles just nõnda eeskujulik võõrustaja. Küllap oled sinagi kohanud sellist usinat perenaist, kel mitu potti ja panni kogu aeg tulel ning, kes, higipiisk otsaees, jookseb terve söömaaeg köögi ja laua vahet. Too tubli perenaine, pühendudes täielikult teenimisele, jääb paraku ilma lauaosadusest ja seal jagatud tunnetest ning teabest. Martale kaasatundjad ütlevad, et kui võtame tõsiselt Jeesuse etteheidet ja usume, et Maarja oli valinud õige osa ja et Martagi oleks pidanud istuma Jeesuse jalge ees, siis kes oleks valmistanud toitu ning hoolitsenud külalise kõhutäie eest. Kes siis peaks tegema siin maailmas tööd, eriti sellist, mis iseenesest on ju armastuse väljendus? Marta toetajad väidavad, et mõlemad, nii Maarja kui ka Jeesus olid ülekohtused Marta suhtes.
Samas osa inimesi vaatab olukorrale Maarja silmade läbi. Nad ütlevad, et Maarja tegi õieti, kui valis Jeesuse jalgeesise, et kasutada ära võimalus ning kuulata tähelepanelikult õpetaja igat sõna. On ju Jeesus siiski Issand ja Ta ise ütles, et Maarja valis õige osa. Usun, et siinolijatest keegi ei kahtle Maarja hea osa valikus. Võiks ju tahta, et ka Marta oleks olnud rohkem Maarja sarnane. Oleks olnud selline perenaine, kes tervitab rõõmsalt ja rahulikult külalisi uksel, sest laud on kaetud ja köök laitmatult puhas. Võõrustaja, kes istub koos oma külalistega lauas, tunneb huvi nende elu ja tervise vastu, jagab nendega omi mõtteid ja kui kellelgi neist on erilised vaimuannid, siis tark perenaine püüab sellest nii palju kui võimalik kasu saada.
Teenimine või istumine, töö või kuulamine – mõlemad on külalislahkuse ilmingud. Milles siis probleem, miks Marta valik osutus valeks? Kas Jeesuse teenimine ei olnud piisav austuse ja armastuse avaldus? Tänane evangeelium seab meid raske valiku ette. Kaks naist, mõlema jaoks on Jeesus teretulnud, Ta on nende jaoks suur õpetaja. Mõlemad reageerivad Tema kohalolekule, üks Teda toites ja teenides, teine Teda kuulates ja Temalt õppides. Mõlemad annavad oma parima ja tundub nagu oleks mõlemal õigus, kuid nagu me kuulsime tekitavad need kaks erinevat reageeringut õdede vahel vastuolu. Miks? Kas Marta arusaamas külalislahkusest, kas tema teguviisis on midagi põhimõteliselt valesti? Vastus on – jah. Et aru saada, miks antud kontekstis on vastus jah, selleks peame mõistma külalislahkust Jeesuse vaatenurgast lähtudes. Tavaliselt inimesed ei pea eriti oluliseks külalislahkuse erinevaid vorme, kuid Jeesuse jaoks omas see suurt tähtsust. Ja mis on tähtis meie Issandale, see peaks olema tähtis ka Tema jüngritele. Et mõista Jeesuse arvamust, peame pöörduma Jumala sõna poole, mis kujundas ka Jeesuse tõekspidamisi. Piibli lugudes on külalislahkus alati mõjutatud taevasest perspektiivist. Otsesteks näideteks on kaks piiblilugu. Üks, mis leidis aset Mamre tammikus, kus Aabraham ja Saara kostitasid neile ootamatult külla tulnud Issandat, ja teine Betaania külas, kus kaks õde ümardasid Jumala Poega. Pühakirja järgi ei ole külalislahkuse juures tähtis, mida ja kui palju toitu serveeritakse – paluke leiba ja kruus veini, sellest piisab. Tähtis on pigem see, kas inimestega suhtlemisel on tunda Jumala kohalolekut meie keskel. Kas võime olla ise sõnumi edastajad või on keegi teine sõnumitooja.
Mamre tammikus peetud piknikul Jumal tõotas Aabrahamile ja Saarale, et neile sünnib poeg. Nõnda ka Marta lõunalauas Jeesus edastas neile, kes Teda kuulasid, Jumala tõotusi, et kurbi lohutatakse ja tasased pärivad maa, et puhtad südamelt näevad Jumalat ja tagakiusatute päralt on taevariik, et kahetsejale antakse patud andeks ja surnud äratatakse üles igavesele elule. Piibelliku arusaama järgi ei tähenda külalislahkus meelelahutuse pakkumist, vaid pigem valmisolekut ja ettevalmistust Issanda ootamatuks ilmumiseks. Mõtle Jeesuse sõnade peale: «…mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.» Sa ei saa iial olla kindel, kas kerjus su ukse taga ei ole mitte Jeesus ise. Johannese ilmutuses Jeesus ütleb: «Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga.»
Marta viga ei seisnenud tema töökuses ega usinuses, vaid tema suhtumises. Kuidas sulle meeldiks, kui sa lähed kuhugi seltskonda, et anda edasi mingi tähtis teade või tahad jagada teistega mingit olulist mõtet, aga keegi ei kuula sind, vaid askeldavad vähemtähtsate toimetuste kallal? Kui siis oled lõpuks leidnud ühe tänuliku kuulaja, tuleb keegi asjalik ja ütleb, et mida too passib siin, tehku parem midagi kasulikku. Umbes nõnda võis tunda Jeesus, kui Marta tuli sundima Maarjat köögitoimkonda. Siiski Jeesus ei mõistnud Martat hukka, vaid pakkus talle enda külalislahkust, kutsus teda istuma Maarja kõrvale ja laskma ennast toita taevase mannaga. Jumal on selle maailma peremees. Ta tahab, et see maailm oleks kohaks, kus võiksime vabalt ja ohutult kohata oma Loojat ning usaldada end Taevase Isa kaitsva tiiva alla. Kas meie suhtumine aitab sellele kaasa, kas see toob inimesi Jumalale lähemale või lükkab hoopis eemale? Kas me omalt poolt suudame aidata kaasa, et selle maailma lapsed avaksid oma südame Jumala sõnale, teeksid tööd Tema kiituseks ja usaldaksid endid Tema armu hoolde? Küllap me suudame, mingil määral kindlasti. Tehkem siis ühiselt tööd selle nimel, et Tema koda oleks valmis armastuse ja külalislahkusega vastu võtma nii maiseid kui ka taevaseid külalisi. Aamen.
