Markuse 7:1–8.14–23

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Ameerika Ühendriikides, kus on väga palju kõikvõimalike kristlike kirikuid ja usulahke, asutati 1985. aastal organisatsioon nimega Anonüümsed Fundamentalistid, kelle eesmärgiks oli aidata radikaalsetest usulahkudest väljavisatud inimesi, leevendada nende süütunnet, depressiooni, hirmu ja üksildust. Sellise ühenduse olemasolu on tunnistuseks, et täna kuuldud evangeeliumilõigus käsitletavad probleemid ei ole kuhugi kadunud. Inimesed, ka kristlased, ajavad jätkuvalt segi inimlike traditsioone usuga Jeesusesse Kristusesse. Parimate kavatsustega püütakse oma arusaamadega organiseeritud religioonist, oma käskude ja soovitustega täpsustada ja korrastada Jumala nõudmisi inimese suhtes.

Evangeeliumist kuulsime, kuidas variserid süüdistasid Jeesuse jüngreid, et nood sõid rituaalselt pesemata kätega. Markus lisab, et variseridel oli palju taolisi esivanematelt päritud reegleid, millega juhendati usklike õieti toitu valmistama või õieti lavatseid, potte ja panne puhastama. Tegelikult Markus mainib ainult ühte väikest osa variseride tohutust reeglite ja seaduste kogust. Tähtis on mõista, et kõik need esivanemate pärimustest tulenevad reegli või tavad olid algselt välja mõeldud aitamaks inimesel saavutada ja hoida lähedast osadust Jumalaga. Rituaalne puhtus ja hingamispäeva tegemisi reguleerivad normid või suhtlemist ja armastamist sätestavad reeglid, kõik need rakendati algselt inimese aitamiseks. Ja loomulikult oskas iga variser osutada pühakirja kohale, millele üks või teine traditsioon põhines. Sama taktikat kasutavad ka mõned tänapäeva kirikud, kus teatakse täpselt, kuidas võib abielu lahutada, kuidas lapsi kasvatada või kuidas risti ette lüüa. Ainuke vahe on selles, et kui tänapäeva kristlaste pärimuslikud kombed toetuvad põhiliselt Uuele Testamendile, siis variserid õigustasid end Vana Testamendiga. Tõsi on see, et kristlikud pärimused ei piira hingamispäeval meie liikumisvabadust ega kohusta meid mingil erilisel moel enne söömist käsi pesema ega hoidma köögis erilisi nõusid, kuid samas võivad need olla sama kitsendavad ja hinge purustavad nagu variseride reeglid.

Mõned tänapäeva traditsioonid väidavad, et inimene ei ole tõeline kristlane, kui ta ei usu piibli sõnasõnalist tõlgendust või kui ta ei ole kogenud uuestisünni lärmakat erutust. Teised jälle väidavad, et need kristlased, kes käivad läbi uskmatutega, kes võtavad vahel napsu või käivad tantsimas, ei ole piisavalt puhtad, ei ole piisavalt pühad Jumala jaoks. Küllap on meiegi Kirikul, luterlikul Kirikul, omad pärimused, milledel pole midagi pistmist Jumala tahtega. Ma toon näiteks ristimise. Jeesus ütleb, et tehke kõik Tema jüngriteks, neid ristides ja õpetades. See on kõik, mida Ta ristimise kohta ütleb. Pole siin ühtegi sõna vaderitest ega lapsevanemate leeris käimise kohustusest. Mul ei ole midagi selle vastu, et kirik oma reeglid kehtestab, aga kui nende pärast mõni inimene jääb ristimata, siis on need samasuguseks takistuseks Jumalaga suhtlemisel nagu variseride reeglid.

Mis teeb inimese Jumalale vastuvõetavaks? Kas see, mida me usume või ei usu? Kas miljonid hiinlased, kes on hea tahtega, kuid pole kunagi kuulnud Jeesusest, põlevad põrgus ja samas sajad tuhanded ristitud eestlased, kellel pole sooja ega külma Kristusest, lähevad taevasse?

Milline inimene on Jumalale meelepärane? Kas lahke ja armastusväärne isik, kes sagedasti on purjus, peab ilmtingimata surema või korralik kirikuskäia, kes ei hooli kaasinimesest, peab kindlasti elama? Kas lahutatu, kes pärast närvesöövat kooselu on leidnud lõpuks armastuse, läheb hukatusse ja õnnetu abieluinimene saavutab kindlasti igavese elu? Küllap oled varemgi neile küsimustele vastust otsinud. Taolised küsimused panevad meid mõtlema selle üle, mis siis ikkagi on kristliku usu tõde ja mis kõigest inimese seatud käsud ja keelud.

Vastuseks variseride ja kirjatundjate etteheitele Jeesus tsiteerib prohvet Jesajat: «See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel. Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.» Variserid jätsid kõrvale Jumala käsu ja pidasid tähtsamaks inimeste pärimust. Käte pesemise kombe kohta ja igasuguse muu rituaalse puhtuse kohta Jeesus ütleb, et miski väljast tulev ei saa rüvetada inimest, vaid see, mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest, sest kõik pahed tulevad inimese südamest ja need rüvetavad teda. Tundes ja teades oma südame rikutust on ehk lihtsam mõista, et mitte ükski inimlik ponnistus, mitte ükski meie endi poolt seatud reegel ega seadus ei suuda teha meid õigeks Jumala ees. Üksnes Jeesuse ohvrimeelne armastus vaigistab Jumala õiglase viha ja lepitab meid Taevase Isaga. Jeesuse murtud ihu ja valatud veri on see, mis toob meid Jumala lähedusse.

Ja ikkagi on meil kiusatus toetada Kristuse lunastustegu endi tegudega. Variserid õigustasid oma käsuseadustikku sellega, et inimene vajab õpetust ja suunamist. Nad ütlesid, et Jumal avaldas küll oma tahet kümne käsu kaudu, kuid jätsid ütlemata, kuidas inimene peab seda täitma. Selle lünga tahtsid variserid heas usus täita oma käskude ja seadustega, kuid paraku – nii nagu sageli inimese algatusega juhtub – ei kandnud ka see töö õiget vilja. Sellest, mis pidi olema inimesele abiks, sai hoopis üle jõu käiv ja sageli mõttetu kohustuste koorem. Sellepärast Jeesus ütlebki, et Ta annab meile hingamise, et Tema iket on kerge kanda.

Armasta Issandat, oma Jumalat kogu oma südamega, mõistusega ja jõuga ning armasta oma kaasinimest nagu iseennast – see on ainuke seadus, mille järgi me peaksime elama. Nõnda tehes leiab sinu süda rahu, kuna Jumala Püha Vaim hõivab sinu südame ja kujundab selle ümber. Kurjuse, kavaluse, kõrkuse, ahnuse ja muu taolise asemel täidetakse su süda õigluse, armastuse ja kaastundega.

Pühaduse välistest vormidest ei ole suurt kasu, kui sellega ei kaasne südame puhtust. Ja nagu ma juba ütlesin, oleme siin võimetud midagi ise tegema, väljaarvatud see, et meil tuleb oma südamed Jumalale avada, et Ta võiks neis teha suurpuhastust.

Armsad õed ja vennad. Jumal armastab meid. Ta andestab meile ja on valmis meid aitama, et võiksime olla Temale meelepärased, ilma et peaksime selleks toetuma esivanemate pärimustele või mõtlema välja uusi liigseid reegleid. Aamen.