Matteuse 9:35–10:8

Kiidetud olgu Jeesus Kristus!

Meie lunastuse Isa saatis oma armastatud Poja siia maailma päästma meid patu ja surma küüsist. Selle ülesandega kaasnes ka muid töid ja tegemisi. Tänane  evangeelium võtab lühidalt kokku Jeesuse töö: õpetamine, jutlustamine, tervendamine. See oli töö, mida Jeesus tegi Juuda ja Galilea aladel ja teeb jätkuvalt läbi oma Kiriku kogu maailmas.

Jeesus õpetas sünagoogides. Sünagoog oli koht, kus hoiti pühakirja ja õpetati keerukat käsuõpetust ehk toorat. Rabid, kes sünagoogides õpetasid, olid üsna head pühakirja tundjad, kuid nende voli piirdus üksnes jumalasõna seletamisega. Umbes nii nagu meie püüaksime tõlgendada mõne kirjaniku teost. Kui aga Jeesus õpetas, siis Ta oli nagu autor, kes oma teost lahti mõtestab. Üks asi on rääkida jumalasõnast, hoopis teine on lugu, kui Jumal ise räägib oma soovidest. Sellepärast olidki inimesed hämmeldunud Jeesuse õpetamisest. Jeesus õpetas, et tema lihaks saamise läbi on täitunud kõik, mida Mooses ja prohvetid on kuulutanud. Ta ütles oma jüngritele, et kui te püsite minu Sõnas, siis te olete minu õpilased ja te saate tundma tõde, ning see tõde teeb teid vabaks. Jeesuse õpetus vabastab meid enese käest, et olla vabad Jumala lapsed.

Jeesus ei nõustu tänapäeva haritlastega, kes ütlevad, et kõik, mida vaja teada, on meis enestes peidus. Tuleb lihtsalt õige kogemuse kaudu see meist välja meelitada või välja kiskuda. Umbes nii, nagu imikult röhitsust välja meelitatakse. Paraku tuleb loomulikul teel meist välja ainult vale ja patt. Meil ei ole loomuliku teadmist Jumala  armastusest ja halastusest. Jah, me võime teada, et Jumal on olemas, et Ta on võimas ja igavene, kuid seegi teadmine on moonutatud. Me oleme eostatud pimeduses ja teadmatuses, oleme sündinud arvamusega, et oleme jumalad ja et Jumal on meie peegelpilt. On vaja, et Looja ise õpetaks meile oma tõde, ja just seda Ta ongi teinud oma Poja läbi.

Jeesus jutlustas oma kuningriigi evangeeliumi. Ta kuulutas rõõmusõnumit nagu sõnumitooja tänavatel, kes hüüab: «Jumalariik on lähedal!» Kuningas oli saabunud. Tema valitsemisaeg oli alanud.  Ta tuli meid märgistama oma riigi kodanikeks.

Kuid milline üllatus, kui Kuningas saabus. Jeesus ei sarnanenud sugugi kuningale, veel vähem Jumalale. Juudist puusepp Naatsaretist, kroonitud okaskrooniga, pilgatud oma alamate poolt, veristatud ja ristilöödud. Tõeline kerjuste kuningas kerjuste kuningriigis, kes andis oma elu kerjustest alamate eest. Jeesuse rõõmusõnum on, et meie taolised patused on oodatud alamad Tema kuningriiki, mida Ta valitseb oma surma ja ülestõusmise läbi.

Jeesus ravis inimesi erinevatest haigustest. Ta tervendas nii ihu kui hinge, tegi pimeda nägijaks, pani tumma rääkima ja vabastas inimesi kurjadest vaimudest. Haigused, deemonid ja surm taganesid Tema ees andes teed valgusele ja elule.

Tema õpetamine, jutlustamine ja tervendamine olid ettevalmistus tulevaseks, nii öelda eelmaitse suurest rõõmust taevariigis. Ja samas olid need ka teeviitadeks, mis juhatasid ristile ja avatud hauale, Jeesuse surmale ja ülestõusmisele.

Õpetamine, jutlustamine ja tervendamine tulenes Jeesuse kaastundest rahva vastu. Haigustega, deemonitega ja surmaga vaevatud rahvahulk järgis teda ja  nõudis endale tähelepanu. Jeesus nägi nende silmis rahutust töö, perekonna ja tervise pärast. Nad otsisid midagi kindlat ja püsivat. Ta nägi karjaseta lambaid jooksmas sihitult eri suundadesse, igaüks oma teed, üksteisele jalgu jäädes, pukseldes ja jalahoope jagades. Selline on inimese elu, kui ta on loobunud Jumala juhtimisest. Jeesus nägi seda põikpäist ja abitut rahvahulka, kuid Ta ei viibutanud näppu ega nõudnud, et nad oma elu korda seaksid. Ta teadis, et nad ei suuda, ja sellepärast oli Tal neist hale meel. Samas ei olnud see lootusetult kadunud juhita inimhulk, vaid Jeesus nägi lõikuseks valmis viljapõldu.

Kaastundest ajendatuna käsib Jeesus oma jüngritel paluda: «Paluge siis lõikuse Issandat, et Ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!» Nii lihtne – kõigest palu. Küllap liiga lihtne neile, kes on pimestatud hullumeelsetest projektidest ja meetoditest. Me muretseme ja askeldame perekonna, ühiskonna, Kiriku ja koguduse pärast. Hädas olles otsime kõikvõimalike trikke, mis muudaksid olukorra teiseks. Ahastuses käte väänamise asemel kutsutakse meid nad palves kokku panema. Palveta, et lõikuse Issand saadaks töötegijad põllule. Palveta, et Issand ärataks meie hulgast mehi vaimulikeks, ustavateks karjasteks, kes juhivad Jumala lambukesed haljale aasale, Jumala Sõna ja sakramentide juurde. Palveta kodu ja kooli pärast, et sealgi kõlaks kristlik õpetus.

Pangem tähele, et töötegijad, keda Issand saadab, on päevatöölised põllul. See on raske, higine ja must töö, kuhu Ta meid saadab. Päevast päeva, aastast aastasse tuleb meil teha hariliku hingehoidliku tööd nii väljaspool kogudust kui ka koguduse keskel. Inimesed oma probleemidega, muredega ja valuga on meie tööpõld. Küllap on see liiga tavaline neile, kes otsivad midagi erilist, religioosset ja suurejoonelist. Kuid Jeesuse kaastunne puudutab just elu nurgataguseid, seda, mis on lihtne ja harilik ning on peidetud igapäevaste toimetuste kate alla.

Ka jüngrid, keda Jeesus valis, olid kõige tavalisemad mehed, sellised nagu meiegi kõigi oma inimlike puudustega. Mõnel vagal usklikul tekiks tõsiseid raskusi, kui ta peaks neist kedagi valima pastoriks. Õnneks ei mängi siin rolli niivõrd meie isiklikud omadused, meie oskused ja teadmised, kuivõrd see, kas Jeesus on meid kutsunud ja kas Tema ise on meie läbi tegutsemas. Nõdergi saab Kristuses vägevaks. Sa oled saadetud Jumala nimel siia surevasse maailma kuulutama oma suuga ja eluga päästvat sõnumit Jeesusest. Sind on saadetud õpetama oma lapsi, lähedasi ja naabreid tundma tõde patu kohta, tooma nad tervendava ristimisvee juurde, Issanda sõna ja armulaua juurde, sest see päästab patuse surmahaigusest. Õpeta või jutlusta või tervenda armastusega inimhingesid, tee seda, milleks sul on annet. Need on vägevad teod, mida oled ise tunda saanud ja mida Jeesus tahab  jätkuvalt sinu kaudu maailma heaks teha. «Muidu olete saanud, muidu andke!» ütleb Issand. Aamen.